Kas investeeriksid keskkonda reostavasse ettevõttesse või tarbiksid kaupu, mille tootmises kasutatakse lapstööjõudu?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Remo Kuldkepp
Remo Kuldkepp Foto: EY

Investorid, hankijad, koostööpartnerid, kliendid hindavad üha kõrgemalt ettevõtte avatust ning läbipaistvust, mitte ainult tugevana tunduvaid finantsnäitajaid. Aastast aastasse on mittefinantsinformatsiooni (MFI) avaldamine muutunud ettevõtete seas olulisemaks. Finantsaruannetele lisaks sotsiaalse vastutuse või keskkonnamõju aruande või muud laadi MFI avalikustamise kasvu põhjuseks võib pidada tarbijakäitumise ning väärtushinnangute muutumist.

Trendid avalikustamises ning MFI mõju finantsaruannetele

Üha enam ettevõttest huvitatud osapooli hindab finantsnäitajate kõrval ka ettevõtte avaldatud informatsiooni keskkonnasäästu, sotsiaalse vastutuse, töökeskkonna ja -tervishoiu jms valdkondade kohta ning võtab seda arvesse, kui langetab nt investeerimis- või tarbimisotsuseid. Selle peamiseks ajendiks on inimeste üha süvenev mure keskkonna, inimõiguste ning sotsiaalse võrdsuse nii-öelda pehmete väärtuste pärast. EY poolt 2015. aastal läbiviidud uuring näitas, et võrreldes 2014. aastaga on 25% kasvanud investorite hulk, kes võtavad oma otsuste langetamisel finantsandmete kõrval arvesse ka MFI-d. MFI-d ja majandusaasta aruandes avalikustatavat informatsiooni kiputakse tihti eristama ja vastandama, kuid nende omavaheline seos on vast tugevamgi, kui esmapilgul paistab. Nt omab MFI suurt mõju ettevõtte mainele, mis omakorda mõjutab müüginumbreid ja vara, nt brändi väärtust

Ettevõtete, nende äripartnerite ja tarbijate kõrval on ka valitsused ja väärtpaberibörsid hakanud ettevõtetelt rohkem MFI avalikustamist nõudma. Näiteks on Euroopa Komisjon (EK) koostanud 2014. aastal direktiivi, mille järgi peavad üle 500 töötajaga ettevõtted avalikustama alates 2016. aastast täiendavat informatsiooni, mis puudutab ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale, töötajatele ja kogukonnale, inimõiguste kaitsele ning korruptsioonivastasele võitlusele. Lisaks Euroopa Liidus tegutsevatele ettevõtetele mõjutab see ka nende ettevõtete koostööpartnereid kogu maailmas, mistõttu toob EK initsiatiiv kaasa ka euroopalike väärtuste olulisuse kasvu globaalsemal tasemel.

Kitsaskohad

Suurimaks murekohaks MFI andmete avalikustamisel on see, et tihti kogutakse ning koostatakse seda „põlve otsas“, kasutamata selleks süsteemset lähenemist või aruandluse jaoks olemasolevaid standardeid (GRI, GHG jne). Selleks, et MFI aruanded oleksid võrreldavad ning koostatud ühtsetel alustel, peaks selle kogumine ja avalikustamine olema struktureeritud sarnaselt raamatupidamisele, kus nt Eestis on võimalik valida, kas kasutad arvesutse pidamiseks ja aruande koostamiseks RTJ-i või IFRS-standardeid. Lisaks sellele on levinud, et ettevõtetes tegeleb MFI kogumise ja analüüsimisega üks inimene (või paar inimest), andmekogumise protsessid ning kontrollid ei ole dokumenteeritud ega süstemaatilised ning valitseb teadmatus, mida kogutud informatsiooniga peale hakata. Ühe lahendusena võib näha olemasolevate standardiraamistike (GRI) rakendamist ning nende metodoloogia järgi infokogumise ja kontrolliprotsesside dokumenteerimist. Sarnaselt finantsandmetele on ka MFI puhul oluline süsteemne ja eesmärgipärane lähenemine.

Rakendajad ja nende mõju

MFI avalikustamist suunab eeskätt tarbijate süvenev mure keskkonna, sotsiaalse võrduse ja inimõiguste pärast. See sunnib ettevõtjaid ka oma kuvandi üle järele mõtlema ning otsustama, kuidas tarbijate muresid kõnetada. Nt IKEA otsustas luua kontrollisüsteemi, et hinnata ning vähendada oma tarnijate negatiivset mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Läbi IKEA soovi enda kuvandit parandada suunab IKEA ka oma koostööpartnerid rohkem mõtlema probleemidele, mis jäävad väljapoole bilansi- ja kasumiaruannet. Ka Walmart USA-s hakkas nõudma alates 2009. aastat oma tarnijatelt andmeid nende tegevuse keskkonna ja ühiskondliku mõju kohta (nt kasvuhoonegaaside emissioon, jäätmed, veekasutus jne). Seegi sundis tuhandeid ettevõtteid koguma ja analüüsima MFI-d ning kogutud andmete põhjal otsuseid tegema. Arvestades eelnevaid näiteid, siis MFI olulisus juhtimisarvestuses ning juhtumisotsuste tegemises on tõusu teel, mistõttu peaksid ettevõtted MFI kogumisele seda suuremat tähelepanu pöörama.

Mis siis teha?

Paljuski võib öelda, et mida aeg edasi, seda enam väärtustavad tarbijad ja investorid ning teised ettevõtte huvigrupid MFI-d ning langetavad sellele tuginedes oma valikuid. Selleks, et avalikustatud MFI oleks usaldusväärsem, peaksid ettevõtted MFI kogumist ja analüüsimist süstematiseerima ning püüdlema selle poole, et MFI-d arvestataks ka ettevõttesiseste otsuste langetamisel.

Autor: Remo Kuldkepp, EY auditiosakonna juhtivkonsultant

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles