Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/04/16/164527t1hc9bc.jpg)
Belgia ajutise valitsuse peaminister Yves Leterme teatas eile, et on jõudnud kõikide peamiste poliitiliste parteidega kokkuleppele kärpida vohavat riigivõlga, et «irratsionaalsed» võlaturud riiki ei kahjustaks.
Leterme väitis Financial Timesile, et Belgia rahandusmured ei ole nii suured kui arvatakse ning ütles, et jätkuv poliitiline patiseis ei välista eelarvekärbete jõustamist, kui nood vajalikuks osutuvad.
«Poliitiliselt võib asi küll ummikus olla, kuid riigirahanduse aluste tugevdamise vallas valitseb üksmeel,» ütles Leterme. Ta selgitas, et leppis peamiste poliitiliste parteide liidritega kokku, et eelarvekärbetega minnakse edasi ka juhul, kui uut valitsust ei tule.
Mõned investorid näevad Belgiat kui eurokriisi järgmist potentsiaalset ohvrit.
Lõhestatud riik on ilma alalise valitsuseta alates aprillist, mil hollandi ja prantsuse keelt rääkivate kogukondade vahelised pinged Leterme’i haprale koalitsioonivalitsusele lõpu tegid.
Kuigi Belgia võlakuhi on Euroopa Liidu kõrgemaid, ei ole poliitilise ummikseisu tõttu senini kulukärbete või maksukergituste suhtes midagi ette võetud – võlaturgude suureks meelehärmiks.
Kuna uut valitsust kusagilt ei paista, lubab Leterme jaanuari keskpaigaks riigirahanduse remontimiseks midagi välja mõelda. Ajutine valitsus mainis eile hommiku poole, et otsib võimalust suruda 2011. aasta puudujääk prognoositud 4,1 protsendi pealt 4 protsendist allapoole. Seda siis lähtuvalt kuningas Alberti esmaspäevasest korraldusest.
Leterme'i sõnutsi on Belgia omadega graafikus, et tuua puudujääk 2012. aastaks 3 protsendi raamesse ja saavutada aastaks 2015 eelarvetasakaal, nagu Euroopa Komisjonile on lubatud.
Ta lisas, et kuigi valimisperioodil pakuti ülalmainitud eesmärkide saavutamise «hinnaks» 25 miljardit eurot, on kärpesumma siiski tunduvalt väiksem.
Föderaalvalitsus pidavat tegelikult kärpima 11-12 miljardit eurot, koos kohalike omavalitsustega tulevat summa kokku 16 miljardit eurot.
Eile näitas investorite usaldus Belgia vastu teatud taastumise märke – pärast seda, kui avaldati oodatust paremad 2010. aasta võlanumbrid ja ka Portugal võlaturgudelt ilusti 1,25 miljardit eurot «ära tõi».
10-aastaste Belgia riigivõlakirjade tootlused, mis on investorite usalduse peamisi mõõdikuid, lagesid teravalt, 133 baaspunktilt 110 peale. Seega lõppes kolmepäevane 100 punkti tasemelt peale hakanud äkktõus.
Belgia riigivõlg revideeriti 97,2 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust ja osutus seega olevat tunduvalt madalamal sümboolsest 100 protsendi lävest, mida kõik Belgia vaatlejad alati pingsalt silmas peavad.
Võlg on ikkagi eurotsooni suuremaid ja jääb alla vaid Kreekale ja Itaaliale. Iirimaaga ollakse praktiliselt ühe pulga peal.
Olulisem on investorite jaoks ehk aga see, et poliitummik näib veidi järele andvat, mis omakorda annab parteiliidritele esmakordselt alates septembrikuust võimaluse asuda ka otseste koalitsiooniläbirääkimiste juurde.
Kuninga poolt määratud vahendajal Johan Vande Lanotte’il paluti teisipäeva õhtul jätkata jõupingutusi uue koalitsiooni sepistamiseks. Lanotte oli just enne tururahutuste puhkemist esitanud kuningale lahkumisavalduse.
Mingit ajakava uue valitsuse moodustamiseks veel pole. Selliseid vaatlejaid, kes kriisile pärast seitsme kuu pikkusi kõnelusi kiiret lahendust usuksid, ei ole just palju.
Copyright The Financial Times Limited 2010.