Kahetunnise arutelu järel jõudsid täna riigi ja kalameeste esindajad keskkonnaministeeriumis kõik osapooli rahuldava lahenduseni viimased pool nädalat palju poleemikat tekitanud mittenõuetekohaste püügivahendite osas Pärnu lahel.
Riik päästab Pärnu lahe kalamehed konksu otsast (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Fakt on see, et olukord on, nagu ta on - ehk siis mõõdetud püünised ei vastanud tänakehtivale kalapüügieeskirjale. Fakt on ka see, et kalamehed on teinud suuri investeeringuid nendele püünistele,» sõnas keskkonnaministeeriumis toimunud pressibriifil minister Marko Pomerants möödunud nädalal Pärnu lahel ilmsiks tulnud probleemi osas.
Pidades silmas nii seda, et kalavarud oleksid kestlikud ja et kalamehed liiga suurt kahju ei kannataks möödunud nädalal ilmnenud probleemi tõttu, otsustas ministeerium teha ettepaneku tänakehtiva kalapüügieeskirja muutmiseks. «Lihtsustatult tähendaks see seda, et senise 60-millimeetrise silma suuruse asemel oleks silma suuruseks 56 millimeetrit. Mõõtmismeetodiks jääks ikka seesama Omega mõõtmisaparaat - nagu ka tänases kalapüügieeskirjas on,» kirjeldas minister.
Nimelt tuvastas keskkonna inspektsioon Pärnu lahe püügivahendeid kontrollides, et nende silmasuurused ei vasta kehtestatud 60 millimeetri suurusele, vaid jäävad alla selle. «Selgus, et võrgusilma suurusega on tõsine probleem, mis on tingitud ilmselt sellest, et mõõtmisel on meil kaluritega veidi erinev arusaam,» rääkis keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. Mõõteriistade erinevused tulevad sellest, et keskkonnainspektsioon kasutab mõõtmisel 2009. aastast kasutusel olevat Omega mõõteriista, kalurid mõõdavad võrke kiiluga.
Kalavaru kaitsemeetmena otsustati ministeeriumi, keskkonnainspektsiooni ja kalurite esindajate arutelu käigus jõuda aastaks 2018 koha üldise alammõõduna 46 sentimeetrini tänase 44 sentimeetri asemel. Samuti kehtestatakse eraldi tingimused järgmise kahe talvise püügi jaoks. «Talvisel püügil võiks ikkagi olla selline üleminekuperiood, kus alammõõt võiks ikkagi olla 44 sentimeetrit,» selgitas minister. Küll aga tegid kalurid ettepaneku, et üleminek 46 sentimeetrile ei toimuks sellest aastast, vaid et järgmisel kahel aastal oleks alammõõduks 45 sentimeetrit.
Kui pärast probleemi ilmnemist andis inspektsioon korralduse Pärnu lahest nõuetele mittevastavad püügivahendid välja tuua tänaseks ehk 30. maiks, ja hiljem lisas, et nende osas, kes seda selleks ajaks siiski teha ei jõua, sunnimeetmeid ei rakendata, siis jääb see tingimus kehtima ka sellel üleminekuajal, mis jääb uue kalapüügieeskirja kehtestamise ja tänase päeva vahele. Väidetavalt on ka suurem osa neid kalamehi, kelle võrgud nõuetele ei vastanud, oma võrgud ka tänaseks Pärnu lahelt välja võtnud.
«Tänase kokkuleppe heas vaimus keskkonnainspektsioon ei rakenda täiendavaid meetmeid nii kaua, kuni meil uus olukord on jõustatud,» kinnitas minister Pomerants. Selgus Pärnu lahe kalanduse järgmise kolme aasta tuleviku osas peaks saabuma 16. juunil.