/nginx/o/2016/02/04/5011429t1h3bf8.jpg)
Kuigi ametiühingud on mures madala majanduskasvu pärast, on nende hinnangul hädavajalik hoida aasta keskmine palgatõus kuue protsendi juures. Sellest madalam tõus kustutab lootuse Euroopa keskmisele üldse kunagi järele jõuda.
Ametiühingud kutsuvad tööandjaid kiiret palgakasvu hoidma (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingud ei nõustu tööandjatega, kelle arvates on kiire palgakasv ohuks Eesti majanduse jätkusuutlikkusele.
«Meie hinnangul on hoopis suurem oht investeeringute puudumine, mis aitaks tõsta ettevõtete tootlikkust,» ütles ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ning kutsus tööandjaid ja ametiühinguid lisama investeeringute teemat oma igaaastaste palgaläbirääkimiste programmi.
«Eesti ühiskonna ootus on jõudsalt edenev majandus, mitte tulude kärpimine,» rääkis Peterson ning lisas, et Eesti Panga analüüse vaadates hoiabki just palgatõus meie majandust hetkel vee peal ja selle järsk katkestamine võib tuua kaasa vabalanguse.
Euroopa Komisjon on algatanud üleeuroopalise investeeringute programmi, mille viljad jõuavad täna Kredexi kaudu ka Eesti ettevõtjateni. Samuti tõusevad sisemaised säästud, mis võimaldavad just täna alustada investeerimist tööviljakuse tõusu.
Ametiühingute arvutuste kohaselt võivad Eesti palgad võrdsustuda Euroopa keskmisega 22 aasta pärast. «Seda juhul, kui Eesti suudab hoida ühtlast kuueprotsendist tõusu Euroopa kahe protsendiga võrreldes. Ühtlase tõusu hoidmiseks on omakorda vaja, et ka majanduse muud näitajad, sealhulgas investeeringud, oleks korras,» rääkis Peterson.
Ametiühingute ja tööandjate kaheaastased alampalga lepped on tõstnud Eesti miinimumpalka viimastel aastatel keskmiselt 10 protsenti aastas ning järgmisel aastal on Eesti alampalk Sloveenia järel Ida- ja Kesk-Euroopa kõrgeim. Soome ja Rootsi võrreldavate näitajatega jääb palgaerinevus siiski enam kui kolmekordseks.