Andrus Ansip riigikontrolli auditist: odav kollane konflikt

Andrus Ansip Foto: Margus Ansu

Riigikontrolli kriitikat Postimehe ja TV3 ajakirjanikele kommenteerinud Andrus Ansipi sõnul polnud mitte kellelgi pakkuda Estonian Airi murede lahendamiseks paremat lahendust.

Riigikontrolli väitel ei arutatud mitte kordagi Estonian Airi toetamise kõrval alternatiivseid võimalusi.
Kellelgi ei olnud lauale panna lahendust, mis ei oleks toonud kaasa lendude katkemist kasvõi paariks kuuks. Teiseks, pankrot oleks olnud Eesti riigile kallim kui Estonian Airi väljaaitamine. Polnud mingit ratsionaalset sisu lasta ettevõte pankrotti, tekitada Eestile väga suur majanduslik kahju ja lisaks maksta ka Estonian Airi võlgade katteks suuremaid summasid kui nõudis väljaaitamine.

Aga mida teie sealt auditist välja lugesite? Mina lugesin auditit õhtul, mõtlesin, et hea küll, olen väsinud, ei saa aru. Öeldakse, et kui inimene on õhtul purjus, siis hommikul kaineks saades võib ta olla päris arukas inimene, aga kui inimene on õhtul loll, siis on ta suure tõenäosusega loll ka hommikul. No mina olin viimati purjus üliõpilasena, seega õhtul ma purjus ei olnud. Järelikult – ma ei taha ennast nii halvasti nimetada – ma olin siis rumal.

No lugesin hommikul ka auditit, no ei saanud targaks! [lööb plaksuga käed kokku – toim.] Ei saanud targaks! Mida siis…. Mida siis audit, kuhu ilmselt ei kaasatud sõltumatuid eksperte – muide, sõltumatu ekspert, see on nagu fetiš! – muudkui otsivad mingit sõltumatut eksperti. Tuleks siil, kes ütleks, anna serviti. Anna serviti! No kogu aeg otsivad mingit eksperti.

«Lugesin hommikul ka, kõige suurem mõte oli see, et kui abi oleks antud reeglitepäraselt, oleks Euroopa Komisjon tunnistanud abi reeglipäraseks. Tjaa. Mina ei oleks selle peale tulnudki! Mul oleks mitu ööd ja hommikut selle mõtte peale läinud.

«Lugesin hommikul ka, kõige suurem mõte oli see, et kui abi oleks antud reeglitepäraselt, oleks Euroopa Komisjon tunnistanud abi reeglipäraseks. Tjaa. Mina ei oleks selle peale tulnudki! Mul oleks mitu ööd ja hommikut selle mõtte peale läinud.

Ma kirjutasin neile pika kirja (loetav siit). Kui nad ise ei suutnud seda läbi lugeda või ei saanud sellest aru, siis nad oleks võinud kaasata sõltumatuid eksperte! Minu arust on see päris arukas kiri. Ehkki noh, ma ei tea, kas minu puhul on see… jälle mõistetav.

Miks jätkas valitsus uute laenude väljamaksmist ka siis, kui rahandusministeerium varasemate laenude tagasi maksmisse ei uskunud ja oli need liigitanud ebatõenäoliselt laekuvaks?
Kellelgi ei olnud pakkuda mitte ühtegi paremat lahendust, kaasa arvatud rahandusministeeriumil. Ei olnud võimalust, mis oleks olnud Eesti riigi ja Estonian Airi seisukohast vähem kulukas kui see, mille valitsus valis.

Riigikontroll heidab ette, et valitsusele esitatud Estonian Airi äriplaani või restruktureerimiskava teostatavust ei hinnanud sõltumatu ekspert.
Lufthansa eksperte kasutas põhiliselt Estonian Air ise, Nyrase [lennundusele keskendunud konsultatsioonifirma – toim.] ekspertiisi arutasime me ise väga põhjalikult. Lisaks oli ka Maris Lauri koostatud ekspertiis, mis hindas Tallinnas baseeruva lennundusettevõtte mõju Eesti majandusele.

Me kalkuleerisime ja arutasime põhjalikult kõiki erinevaid variante, kaasa arvatud seda varianti, et lasta ettevõte pankrotti. Aga pankrotistumisel olid otsesed kulud, mis oleks tulnud riigil kanda suuremad, kui see summa, mille me investeerisime Estonian Airi päästmiseks. See oleks üüratult rumal olnud, selge kahju Eesti riigi majandusele.

Kui valitsus oleks jätnud sellise investeeringu tegemata, siis ma arvan, et need inimesed, kes sellise otsuse oleks langetanud, oleks võinud kohe linalikku hüpata, sest vaevalt, et Eesti pind selliseid inimesi kanda tahaks. Neid hinnanguid on olnud mitmeid, aga selle perioodi jooksul oleks majanduslik kahju Eestile olnud suurusjärgus 700 miljonit kuni 1,5 miljardit eurot. Ja see raha, mis sinna investeeriti, on alla 100 miljoni euro.

Kui me oleks tekitanud olukorra, kus riigile kuuluv ettevõte oleks jätnud oma arved maksmata ajal, mil usaldus Balti regiooni suhtes oli suhteliselt habras, siis see oleks meile tagasi tulnud ikka nihukese lumepalliefektina, et me oleksime selle eest maksnud üüratuid summasid. See ei olnud lihtsalt mõeldav. Vastutustundlik valitsus nii ei tee.

Riigikontroll kardab, et Estonian Airi näide pole üksikjuhtum ja see võib ilmestada valikute langetamise protsessi puudusi üldisemalt. Kuidas kommenteerite?
Mina nende hirme kommenteerida ei oska. Nendega peavad nad ise hakkama saama. Aga kui nad ise hakkama ei saa, siis nad võiksid kaasata sõltumatuid eksperte.

Või panna pähe fooliumist mütsikese?
[Muiates – toim.] No ei taha seda [nalja – toim.] enam kasutada… aga see ei ole ainus taoline audit, kus tullakse väga värske ja suure mõtte peale – kui abi oleks olnud reeglipärane, siis Euroopa Komisjon oleks tunnistanud abi reeglipäraseks. Me oleme selliseid auditeid küll ja veel näinud.

Eks mind ole sel ajal, kui ma peaminister olin, küllalt hurjutatud selle eest, kui ma olen näpuga näidanud mitte väga arukatele väidetele, mis on tulnud riigikontrollist. Mind on selle tõttu süüdistatud suisa riigi õõnestamises. Aga kui me kõik arvame, et kellelgi on tõemonopol, siis saadame riigikogu ja valitsuse laiali ja las Tarmo Olgo [riigikontrolli peakontrolör - toim.] juhib seda Eesti riiki. Aga minu arust ta juhib rappa selle riigi!

Vähemalt praegu ei tule riigikontrollist mitte mingisuguseid selgeid suuniseid, et mida siis teha. No ütleks nad, et ei oleks tulnud aidata Estonian Airi, lasknud pankrotti, oleks parem olnud. No siis oleks millegagi võimalik väidelda. Aga nad ei ütle seda ka. Nad ütlevad, et kiirustades tehti. Püha müristus! No mis me siis selle väitega nüüd peale hakkame?!

Aga see, et dokumendid anti ministrile samal päeval või päev enne otsustamist, mis on valitsuse reglemendi vastu?
Suhtumine nagu minister oleks mingisugune tabula rasa, puhas tahvel, millele keegi midagi kirjutab ja kellel ei ole üleüldse mingeid eelteadmisi ja kes ei ole suuteline probleemi sisu mõistma, on minu meelest alavääristav. Nendel aegadel, kus ma olin peaminister, ei ole mina kunagi endale sellist suhtumist lubanud ega luba seda endale ka hiljem. Ma ei tea, kust tuleb selline riigikontrolli üleolev suhtumine kõigisse teistesse.

Ega see üleolev suhtumine ole praeguses kaasuses ainult endise peaministri või valitsuse liikmete suhtes. See on ka parlamendi suhtes, kes on Estonian Airi rahastamist arutanud vähemalt kahel korral, kui nad on koostanud ja muutnud kokku kolme riigieelarvet.

Riigikontroll ütleb, otsuste aluseks olnud materjalide ettevalmistamisel ei näidanud vajalikku nõudlikkust üles ei asjaomane minister oma ametnike ega peaminister valitsuse liikmete suhtes.
Ja siis ei kaasanud sõltumatuid eksperte?! Jah?! Ma soovitan Taavi Rõivasele võtta siil kuhugi laua alla ja kui ikka läheb noh, raskeks otsustamiseks, siis tõstku siil laua peale ja küsigu nõu!

Minu soe soovitus on, et kui järgmine kord tuleb teema arutlusele, võtku riigikontroll ka sõna! Öelgu, mis tema asjast arvab!

Jürgen Ligi kirjutas, et ta hoiatas juba 2009. aastal, et riigiabi reeglitele vastavusega võib tekkida probleeme. Aga siis riskid ei realiseerunud. Siis ei olnud mitte mingeid probleeme. Probleemid tekkisid praeguse Euroopa Komisjoni järgi 2010. aastal. Ma küsisin Jürgeni käest, aga mis su plaan on? On sul parem plaan? No ei olnud paremat plaani. Ja seda Jürgen ise ka praegu tunnistab, et ei olnud paremat plaani.

Kas mina ei öelnud seda, et see risk on olemas? Vaadake vanu pressikonverentse! Ütlesin küll! Mu käest küsiti, kas võib olla risk, oht? Võib olla oht! Mis me siis teeme? Ei võta seda riski või? Ei, võtame selle riski. Ütlesin veel, et Euroopa Komisjoniga arutamine võtab palju aega. Selleks ajaks jõuame kohaneda uute oludega ja kui ei jõua, siis võime kohtusse pöörduda ja selle otsuse vaidlustada. Ja see võib veel kaks aastat kesta, aga kui ükskord tuleb kohtuotsus, vot selleks ajaks on asjad ära korraldatud nii, et rahvas ei peaks ootamatu otsuse all massiliselt kannatama.

Kas Eesti oleks võinud vaidlustada Euroopa Komisjoni otsuse? Ma ütlen, et oleks võinud vaidlustada ja võiduvõimalused oleks olnud päris suured. Ei ole sel Estonian Airil ja Air Balticul nii suurt vahet ühti, minu silmis.

Lätlased investeerisid Air Balticusse märksa suuremaid summasid kui meie Eestis investeerisime. Aga tulenevalt Tero Taskila suurest palgast ja Soome hoki toetamise tuhinast puudus igasugune kredibiilsus selleks, et tema küsitud 60 või 70 miljonit eurot sinna veel täiendavalt investeerida. Seda kredibiilsust ju tegelikult ei olnud olemas. Seetõttu me ei saa iialgi teada, kas Eesti puhul see laienemise strateegia oleks töötanud või mitte. Seda võimalust ei olnud tol korral ju paljalt avaliku arvamuse tõttu olemas ja ausalt öeldes ei tekitanud ta ka valituses veendumust, et laienemisplaan võiks prassiva fooni pealt tööle hakata. Puudus usaldus.

Ma ei saa öelda, et riigikontroll pole üldse minu seisukohti arvesse võtnud, aga isegi Euroopa Komisjon ütleb, et valitsus on lähtunud laiematest huvidest kui ainult ettevõtte kasumlikkusest. Isegi nemad märkavad seda, aga riigikontroll, kes peaks samuti võtma laiema vaate, vaatama riigi ja rahva huve, nemad otsivad mingisugust ma ei tea… odav kollane konflikt…