Õiguskantsler: riigifirmade nõukogud peavad oma tegevuse eest vastutama

Ülle Madise Foto: Peeter Langovits

Õiguskantsler Ülle Madise loetles täna oma Facebooki seinal riigiettevõtete juhtimise põhiprobleeme ja pakkus neile lahendusi. Põhiprobleem on tema sõnul riigifirmade nõukogude politiseeritus ja vastutuse vältimine

1. Riigiettevõtete juhtimise põhiprobleem on politiseeritus ja vastutuse mitterakendamine.

2. Vastutustundlik omanik palkab ettevõtte juhte kontrollima inimesed, kes seda oskavad ja jõuavad. Nõukogu liige vastutab oma otsuste eest isikliku varaga.

3. Ministeeriumid pole teadlikult tahtnud riigifirmade nõukogusid vastutama panna, ehkki seaduse järgi on see võimalik ja loomulik.

4. Kui riigifirmade nõukogude liikmed oleksid teadlikud oma vastutusest, siis loobuksid paljud poliitikud ja ametnikud oma nõukogukohast kiiresti. Või nõuaksid õigust ise otsustada, vastutada ja eirata telefonikõnet ministeeriumist, millega dikteeritakse äriliselt kahjulikke ja/või vigaseid otsuseid.

5. Vastutustundlik nõukogu selliseid korraldusi ei täidaks. Ja nii poleks kahju tekkimisel võimalik ka käsi laiutada: ei tea, kes süüdi on.

6. Lahendus: 

a) nõukogu liikmete vastutus peab olema üheselt selge nii neile endile, riigile kui avalikkusele; 

b) vastutus on konkreetne ja varaline, kohustuste rikkumine pööratakse kõigi asjaolude väljaselgitamise järel nõukogu liikme(te) vastu; 

c) riigivaraseadus ja äriseadustik tuleb omavahel klappima panna.

7. Ja vana lugu: Riigikogu liikmed. Võimude lahususe rikkumine on ilmselge, kui nad sõltuvad ministrist. Parlamentaarne kontroll on võimalik korraldada põhiseaduspäraselt.

8. Riigi äriühing ei kuulu ühelegi erakonnale, see kuulub riigile.

9. Äriseadustik, § 327. Nõukogu liikme vastutus:

(1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

(2) Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

(3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel nõukogu liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

(5) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest nõukogu liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel nõukogu liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.