/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2316797t1hf13b.jpg)
Keskkonnainspektsioon peatas oma korralduse 30. maiks Pärnu lahest nõuetele mittevastavad püünised välja tuua seoses samal päeval toimuva nõupidamisega, millel arutatakse kalavõrkude silmasuuruse probleemi.
Inspektsioon võttis Pärnu lahe kalavõrkude osas aja maha (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inspektsioon on korralduse täitmise kontrollimise edasi lükanud, mis tähendab, et korralduses antud tähtaja saabumisel ehk 30. mail mõrdade omanike suhtes veel sunnimeetmeid ei rakendata, teatas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.
«Ootame ära keskkonnaministeeriumis erinevate osapoolte vahel toimuva kohtumise tulemused, mille põhjal saame teha edasised otsused,» ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov pressiteate vahendusel.
Keskkonnaminister on esmaspäevaks, 30. maiks kokku kutsunud Liivi lahe kalanduskogu, keskkonnainspektsiooni ja TÜ Mereinstituudi esindajad, et leida lahendus Pärnumaal tekkinud püügivahendite silmasuuruse probleemile.
Nimelt kehtib Pärnu lahel Kotinina-Tahkunina joonest põhja pool muude Liivi lahe piirkondadega võrreldes erinev püügirežiim ja kalapüügiks kasutatakse niinimetatud selektiivseid mõrdu. Selektiivse mõrraga püüdes saab vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade püünisesse sattumist. Suurem selektiivsus ehk suurem silmasuurus (mõrra päras vähemalt 24 mm ja muudes osades 60 mm) võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest (juhtaed, kariaed) takistamatult läbi ujuda.
Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem. Väljaspool nimetatud ala tohib väiksema kui 60 mm silma suurusega mõrdadega püüda.
Konflikti aluseks on võrgusilmade suuruse määramisel senise kiiluga mõõtmise asemel elektroonilise mõõtevahendi kasutuselevõtmine. Elektroonilisel mõõtmisel annab mõõteaparaat võrgusilma suuruse väiksema kui käsitsi mõõtes.
Kiiluga ning elektroonilise mõõtevahendiga mõõtmise erinevus seisneb selles, et kiiluga mõõtes kasutatakse käe jõudu ehk kui kiiluots tugevama jõuga läbi silma suruda, võibki saada soovitud tulemuse ehk ettenähtud 60 millimeetrit. Elektroonilise mõõtjaga mõõtmisel kasutatakse alati ühesugust ja reeglina ka väiksemat jõudu kui käega surudes ehk 10 njuutonit.
Elektroonilise mõõteseadme kasutamise kohustus tuleneb 2009. aasta 1. septembril rakendunud Euroopa Komisjoni määrusest, mille kohaselt tuleb kõikides Euroopa Liidu vetes püügivahendite silmasuurust elektrooniliselt mõõta. Mujal võib endiselt kasutada mõõtmiseks kiilu ning seda ka tehakse.