/nginx/o/2016/05/26/5435769t1hf63c.jpg)
«Miks sellel kevadel tekivad autodele pisikesed kleepjad tilgad? Olen seda kuulnud ka mitmelt teiselt inimeselt. Ise kahtlustan vaherit või kaske. Eelnevatel aastatel pole sellist asja täheldanud,» kirjeldas lugeja.
Lugeja küsib: mis tekitab autokapotile kleepuvaid tilgakesi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi dotsent Arne Sellin.
See, mis kevadel ja suvel autodele väikesi kleepuvaid plekke jätab, ei ole õietolm, vaid mesikaste. Õietolm on imepeen ning kuiv-jahujas, et see saaks hõlpsasti õhuvooluga kaugele kanduda - see ei jäta märgi kleepuvaid laigukesi. Mesikaste on segu taimedel toituvate lehetäide suhkrurikastest väljaheidedest ja taimemahlast.
/nginx/o/2016/05/26/5435775t1h7b9b.jpg)
Lehetäid toituvad iminoka abil taimelehtede ja noorte võrsete niinerakkudest, millest ammutavad vees lahustunud toitaineid. Iminoka kaudu eritavad lehetäid niinerakkudesse sülge, milles leiduvad ensüümid takistavad rakkude ummistumist ja ilmselt ka vigastute kohest sulgumist pärast iminoka lehest eemaldamist. Seetõttu võivad taimede lehed «lekkida» ka pärast iminoka lehest eemaldamist.
Osaliselt seedunud toitained väljutatakse tagakehast tilgakestena, mis kukuvad taimelehtedele ja kõigele muule, mis nende all, olgu või selleks sõiduauto. Ilmselt oli see auto pargitud puude või põõsaste alla või nende vahetusse lähedusse. Lehetäide poolest rohketel suvedel on puulehed sageli läikiva kleepuva kihiga kaetud, nagu oleksid need siirupisse kastetud.