/nginx/o/2016/05/26/5435633t1hc4e6.jpg)
Nii uuselamurajoonides kui ka vanemates kortermajades on prügitünnide asemel hakatud eelistama «maa-alust»jäätmekäitlust, asendades metallkonteinerid süvamahutitega.
Prügikäitlus kolib maa alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Süvamahutite puhul paiknevad jäätmed maa all, kus on ühtlane madal temperatuur, mistõttu ei hakka jäätmed ebameeldivat lõhna eritama. Veelgi rohkem hinnatakse aga seda, et kodutud ja muud soovimatud isikud, linnud ning loomad ei pääse jäätmetele ligi,» kirjeldas Ragn-Sellsi turundusjuht Rainer Pesti.
Kuna süvamahutisse saab paigutada suurimast plastikonteinerist kuni viis korda rohkem jäätmeid, tuleb neid harvem tühjendada. Pesti sõnul näitab senine kogemus , et tänu harvemale veosagedusele vähenevad jäätmeveokulud 15-50 protsenti.
Süvamahutite paigaldamine tuleb kooskõlastada omavalitsusega. Selleks on vajalik ka kinnistu plaan, millel on näha mahuti paigaldamise koht ja kommunikatsioonide paiknemine. Süvamahuti peab torudest jääma vähemalt kahe meetri kaugusele ning lisaks tuleb jälgida, et hilisemat tühjendamist ei hakkaks segama puuoksad ning et see ei satuks kohta, kuhu lükatakse talvel lumi.
Süvamahutitele lisatakse paigaldamise käigus spetsiaalsed ankrud, mis hoiavad neid pinnases stabiilsena. Siiski mõningates kohtades, kus on pinnas liigniiske, tuleb arvestada betoonist lisaankurdusega. «Näiteks veekogude lähedal või soisematel aladel on kevadeti selgelt näha, et hoovid on vett täis. See viitab liigniiskele pinnasele ja sellisel juhul tuleks süvamahutitele paigalda betoonist lisakrae, mis väldib olukordi, kus pinnasveed konteineri üles maapinnale suruvad,» soovitas Pesti.