Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tasub teada: kuidas leida sobilik jalgratas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Jalgratas. Foto on illustratiivne.
Jalgratas. Foto on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Jalgrataste valik on tohutu ja valik on keeruline. Selles virrvarris toimetulemiseks toob Hansaposti tootejuht Kadri Paide välja soovitusi, mis aitavad valida sobiva jalgratta.

1. Mõtle läbi ratta otstarve. Kahjuks pole olemas universaalset ratast, mis sobiks pereisale kihutamiseks, pereemale söögipoodi kulgemiseks ja lapsele ringi rallimiseks. Seega mõtle läbi, kes ja mis otstarbel ratast kasutab. Rattad jagunevad maastiku-, linna- hübriid- ja maanteeratasteks, lisaks koguvad populaarsust ka elektrijalgrattad.

2. Sportimiseks maastikuratas, igapäevaseks kasutuseks maanteeratas. Maastikuratas on Eestis enim levinud, kuid selle sõiduasend on sportlik ega ole mugav igapäevaseks liikumiseks. Nagu nimigi ütleb, on ratas mõeldud peamiselt metsas ja mägedes sõitmiseks. Maastikurattal on laiemad ja mustrilised rehvid, mis annavad eelise just raskel rajal. Seda tüüpi ratas sobib inimesele, kes tahab teha sporti, kuid ei püüdle suure kiiruse poole. Maanteeratas on kõige spetsiifilisem ja reeglina ka kõige kallim rattatüüp, mis on mõeldud eelkõige sportimiseks ja liikumiseks asfaldil. Erinevalt maastikurattast on maanteeratas kergem, kiirem ja dünaamilisem.

3. Hübriid või linnaratas? Linnaratas on mõeldud ainult kõvakattega teedele ega sobi pikaks teekonnaks või metsarajale. Hätta ei pruugi sellega metsas jääda, aga kivide ja kändude vahel linnarattaga ukerdada mugav kindlasti pole. Linnaratas on disainitud veerema asfaldile ja tänu püstisele istumisasendile on see ka mugav. Tavaliselt on linnarattal tuled, pakiraam, rattajalg, ketikaitse ja porilauad. Hübriid on aga kõige universaalsem jalgratas, mis pole mõeldud spordi tegemiseks, kuid sobib siiski sportlikule inimesele näiteks tööle sõitmiseks. Samuti sobib hübriid metsa- ja kruusateele. Sel on tavaliselt palju käike (21-27) ning suuremad rattad (28 tolli), mis aitavad saavutada suuremat kiirust kui näiteks maastikurattaga.

4. Lapsele vali jalgratas vastavalt kasvule. Väike varu võib olla, aga suure varu puhul ei ulatu laps väntama. Kasvule mittevastavat ratast kasutada ei tohi, sest lisaks ebamugavusele seab see lapse liikluses ka ohtu.

5. Klassikaline ratas eakale. Kui valid jalgratast eakale inimesele, siis eelista kerget ja lihtsat varianti, enamasti pole tarvis palju käike, mis ajavad eaka inimese segadusse.

6. Kallis ei pruugi olla parim. Kui rattaga võistlemas ei käida, siis ei tasu valida kallist jalgratast. Tihti määrab ratta hinna bränd, mis võib, aga ei pruugi olla kvaliteedigarantiiks. Küll tasub jälgida sama brändi erinevaid sõiduvahendeid, sest seal tähendab kõrgem hind ka tavaliselt paremaid komponente, mis annavad rattale juurde mugavust ja võimekust. Enamasti on ka soodsamad rattad komplekteeritud kvaliteetsetest ja vastupidavatest komponentidest, aga erinevus kallimate analoogidega tuleb välja rasketes tingimustes.

7. Pööra tähelepanu raamile. Jalgratta sõiduomadustes ja mugavuses mängib suurt rolli selle raam, nii geomeetria kui ka materjalid. Õige raami suurus on tähtis ka täiskasvanute jalgratta puhul. Sobiv raam sõltub nii sõitja kasvust kui ka kehaehitusest.

8. Ära unusta lisavarustust. Esi- ja tagatuli on kohustuslikud ning tagavad pimedas ja hämaras nähtavuse. Tähtis on ka kiiver, mis ei ole küll täiskasvanutel kohustuslik, aga aitab ka väiksema kukkumise korral.

Tagasi üles