Poetšekid võivad jääda ajalukku

Siia kasti on kogutud tšekke paari nädala jagu. Praegu kulub Eestis aastas ligi 20 tonni paberit 400 miljoni kviitungi trükkimiseks. Foto: PM Tarbija

Ominva lõi mitme suurettevõttega projekti, mis aitab vähendada tulevikus pabertšekkide osakaalu Eesti kaubanduses ja teeninduses ning lubab klientidel hallata oma e-kviitungeid veebis.

«Lõime e-kviitungi portaali, kus inimesel on võimalik ühes kohas hallata kõiki oma kviitungeid ja kaasnevaid garantiikirju, tootejuhendeid ning suunata need otse raamatupidamise süsteemi,» lausus e-kviitungi projektijuht Pille Muni.

Sisuliselt on e-kviitung elektrooniline kassatšekk, mille eesmärk on muuta Eesti kaubandus- ja teenindussektor eelkõige paberivabamaks. Tegemist on vabatahtliku elektroonilise kassatšeki süsteemiga, mille teenust saab kasutama hakata 2016. aasta sügisest.

Muni rõhutas, et turvalisus on olnud nende jaoks kõige olulisem kogu projekti arenduse juures. «Turvaliselt on seatud kviitungite ja inimese vahelised seosed, nii et keegi kolmas osapool sellele ligi ei pääse, ehk need seosed on omavahel krüpteeritud,» selgitas ta.  

«Meile öeldakse, et pangakaardiga makstes ei ole enam anonüümsust, sest pangas on andmed olemas. Kui sa ei taha, et mingisugust jälge maha jääb, siis inimesel on võimalik maksta ikkagi sularahas ja sellel juhul kviitung meieni ei jõua ning ta võib siiski anonüümseks jääda,» lisas Muni.

«Kui me oleme suutnud viia e-arved elektrooniliseks, siis see kviitung on tegelikult selline loomulik jätk,» ütles Muni. Ta märkis, et kui praegu trükitakse kviitung välja ja sisestatakse raamatupidaja poolt, siis peagi on võimalik suunata kviitungid otse raamatupidamisse. «Kui selle aruandluse tegemine võtab praegu kuskil 10 minutit, siis see jupp jääb ära, kuna peagi on võimalik suunata see elektrooniliselt,» sõnas Muni.

Projektil on ka loodust säästev eesmärk. «Kui mõelda sellele, kui palju päevas lendab tšekke prügikasti. Eestis me räägime 20 000 tonnist puidust ja kui me seda eskaleerime Euroopasse ja maailma, siis me räägime 100 000 puidust. See on väike asi, millega maailma jällegi  alustada,» lausus Muni.

Muni arvates on inimesed harjunud elektroonilisi seadmeid kasutama ja seega liigutakse samm-sammult pidevalt edasi. «Ühtlasi tuleb selle kohta eraldi äpp ja lisaks on meie teenuskaart olemas ka Telia Eesti mTaskus,» täpsustas Muni.

Telia Eesti arendusjuht Kuno Peek sõnas pooleldi naljatades, et nemad liitusid projektiga igaks-juhuks. «Meie osakond tegeleb mobiilsete e-teenuste arendusega ja kuna meil on aastakümneid mobiilne kaubandusturg, siis see kviitung on suur peavalu. Nimelt, kui klient soovib midagi vaadata, siis ta peab minema iseteenindusbüroosse ja võtma teenuse eristuse või siis vahearve,» selgitas Peek olukorda ja lisas, et see on häirinud pikemat aega nii ettevõtet kui kliente.

Telia ei näe uues projektis mingit ohtu. «Oleme võtnud kasutusele kõik andmekaitse ja turbenõuded, nii et mobiilne kviitung, mis on täna mobiiltelefonis, on tõepoolest vaadatav kliendil ja teine pool on nähtav siis kaupmehel,» märkis Peek.

«See on oluline samm, kuna tulevik on seal, sest mobiilses rahakotis on koht elektroonsetel läbipääsu süsteemidele. Elektroonse kviitungi suureks eeliseks näen seda, et kliendil ei ole vaja tulevikus muretseda garantiitalongi pärast ja lisaks saan tulevikus vanalt kviitungilt pöörduda kaupmehe poole ja küsida seotud tooteühendust kaubaga,» sõnas Peek.

Projektiga liitunud Alexela kommunikatsioonijuhi Norbert Kaareste sõnul on paberkviitungid e-riigi puhul möödunud aja nähtus. «Juba käesoleval aastal on ainuüksi Alexela tanklates väljastatud üle 800 tuhande kviitungi ehk põhimõtteliselt neli tšekki iga sekundi kohta. Me näeme, et e-kviitungi kasutuselevõtmine aitaks oluliselt säästa nii keskkonda kui meie klientide aega,» kommenteeris Kaareste.

Projektiga on liitunud ka Eesti suurim äritarkvara tootja Directo, kelle tarkvara kasutatakse 3200 kaupluses üle Eesti. Directo müügidirektori Egon Leego sõnul on tänu liitumisele nende klientidel koheselt täielik valmisolek e-kviitungisüsteemi kasutuselevõtmiseks. «See võimaldab müügikohtadel jõuda uuele tasemele klienditeeninduses, kus järelteenindus on klientide jaoks  veelgi kiirem ja mugavam,» sõnas Leego.

E-kviitungi projekti juhib Omniva, koostööpartnerid on Telia Eesti, IKT Demokeskus, Authente, Helesinine Konsultatsioonid, TripleDev ja Trinidad. Kassasüsteemide osas on projekti koostööpartneriteks lisaks Directole ka Ektaco, ID Süsteemid, Laansoo & Trussmann ning Gilbarco.