:format(webp)/nginx/o/2014/05/20/3047420t1h9976.jpg)
Esimeses kvartalis kerkis keskmine palk 8,1 protsenti. Keskmise kuupalga kasv kiirenes rohkem kui keskmise tunnipalga oma ja see näitab, et kasvu hoogustumisse panustasid ajutise loomuga palgakomponendid nagu preemiad ja lisatasud. Palkade tõus ja tarbijahindade languse mõju suurendasid majapidamiste tarbimisvõimet.
Tööandja omaniku liigi järgi kiirenes palgakasv kõige enam välisomanikega eraettevõtetes, kus see ulatus 10,2 protsendini. Siiski jäi välisomandisse kuuluvate ettevõtete palgakasv kahel eelmisel aastal Eesti eraomanikega ettevõtete omale alla. Avalikus sektoris keskmise brutokuupalga kasv ei kiirenenud, teatas Eesti Pank.
Tegevusalade kaupa oli keskmise palga muutus küllaltki erisugune ning jäi –5,1 protsendi ja 22,9 protsendi vahele. Kiireim oli palgakasv haldus- ja abitegevuse tegevusalal, mis hõlmab selliseid teenindusvaldkondi nagu rentimine, tööjõuvahendus, reisikorraldus, turvatöö, hooldustööd (sh koristustööd) jms.
Tõenäoliselt mängib mitme nimetatud tegevusala puhul olulist rolli miinimumpalga tõus, mis oli sel aastal 10,3 protsenti, kuid see selgitab vaid osa kasvu kiirenemisest.
Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest. Juba 2014. aastal oli tööjõukulude osakaal lisandväärtusest Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt – võttes arvesse majanduse struktuuri erinevusi – ning palgakasvu kiirenemine 2016. aasta alguses tähendab, et erinevus suurenes veelgi. Siiski pole heldem preemiate maksmine kooskõlas kahanevate kasumitega, mis viitab võimalusele, et ettevõtetel läheb veidi paremini, kui statistika näitab.