«Kaugekõne» Astanasse jupsis. Kreeka võlakõneluste võtmehetkel viibis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liider Christine Lagarde Kasahstanis ning keegi ei saanud temaga ühendust.
Öösel kokku klopsitud Kreeka diilis jäid tähtsad otsad lahtiseks
Ligi neli tundi pidid Euroopa rahandusministritel eile õhtul Brüsselis lihtsalt pöidlaid veeretama, oodates võimalust tutvustada oma kompromissettepaneku mustandit ka Lagarde’ile – tekitamaks poliitilist ruumi Kreeka vee peal hoidmiseks veel vähemalt mõned kuud.
Lõpuks, kell kaks öösel, sündis diil, kirjutab Financial Times. Terav vastasseis Kreeka rahvusvaheliste kreeditoride vahel andis järele, kuid kõige tülikamad küsimused Ateena võlamäe madaldamise osas jäid vastuseta.
«Näib, et me lükkame probleemi edasi... sest just seda me ju teeme,» ütles üks kõrge euroametnik.
Lahtisi otsi on terve leegion. Näiteks pandi paika eesmärk, et Kreeka finantseerimisvajaduste brutosumma hoitakse kuni aastani 2030 maksimaalselt 15 protsendi peal riigituludest. Selleks määrati meetmeid nagu laenude tasumise tähtaegade pikendused ja võimalik IMFi panuse väljaostmine aastaks 2018 euroala poolt.
Aga ühegi meetme juurde ei lisatud ühtegi numbrit, mis selgitaks nende eeldatavaid tulemusi.
Ja kuigi IMF loobus oma kõige ambitsioonikamatest Kreeka laenuleevenduse nõudmisest, kaasnes ka sellega üks suur «aga».
Nimelt nõustus IMF programmiga veel enne käesoleva aasta lõppu liituma vaid sel tingimusel, et neil on kõigepealt alust kiita heaks Ateena maksevõime jätkusuutlikkuse uus analüüs oma laenuandmise reeglite valguses.
Valdava osa eilsest õhtust käis läbirääkimine vaid kolme inimese vahel: eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem, Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble ja IMFi direktor Euroopas Paul Thomsen.
Teiste jaoks olid õhtutunnid piinavalt igavad. Vaheldust pakkus vaid ühe vallatu ametniku iPadist vallandunud Sirtaki ehk Zorbase tants. Kolleegid plaksutasid.