Karis: kardan, et Estonian Air pole lihtsalt halb üksiknäide valikute langetamisest valitsuses

Alar Karis Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikontrolör Alar Karis nendib Estonian Airi auditi eessõnas, et tahaks küll arvata, et valitsuse otsuste ettevalmistamise ja tegemise viis seoses ASiga Estonian Air on lihtsalt halb üksiknäide – erand, juhus, mis ei ilmesta puudusi valikute langetamise protsessis üldisemalt. «Kardan aga, et see pole nii.»

Postimees avaldab Karise eessõna täismahus:

Eelmisel sügisel võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, et valitsus on meie 10 aastat kahjumlikult tegutsenud rahvuslikku lennukompaniid Euroopa Liidu reeglite vastaselt elus hoidnud. 85 miljoni ebaseaduslikult saadud euro tagastamine riigikassasse käis ASile Estonian Air üle jõu ja äriühing lõpetas päevapealt tegevuse. Veel enne oli aga valitsus asutanud kaks uut riiklikku lennuettevõtet, millele eraldas kokku 72,7 miljonit eurot maksmaksja raha.

Kui Riigikontroll teatas auditi alustamisest, pidasid ilmselt nii mõnedki seda tagantjärele targutamise projektiks, mille tulemustega pole suurt midagi peale hakata. Eks see jääb lugeja otsustada.

Auditi edenedes sai üsna kiiresti selgeks, et küsimus ei ole pelgalt ASis Estonian Air või uutes lennufirmades. Küsimus on palju laiem ja põhimõttelisem: kuidas valmistatakse ette ja kuidas teeb valitsus otsuseid? Kui nõudlik on minister oma ametnike suhtes, et nood annaksid infot, mille pinnalt on võimalik läbimõeldud otsuseid teha? Millist nõudlikkust näitab üles peaminister valitsuse liikmete suhtes, lubades valitsusele ettevalmistatud otsuseid päevakorda? Kes ja kuidas peab veenduma, et valitsuse riigivara ja maksumaksja raha puudutav otsus on eesmärgipärane, otstarbekas, säästlik, õiguspärane ja läbipaistev, nii nagu nõuab riigivaraseadus? Kas valitsus võib otsustamisel lubada endale emotsionaalseid kaalutlusi või peab lähtuma seadusesätete kohaselt vaid rangelt ratsionaalsetest argumentidest? Kui palju peaks olema valitsusel aega otsuse tegemiseks talle esitatud teabega tutvuda?

Audit näitas, et ASi Estonian Air puudutavad otsused tegi valitsus põhjendamatult kiirustades ja pinnapealse teabe põhjal ka neis olukordades, kus oli võimalust ja aega teha vajalikud analüüsid ning tellida eksperdihinnangud küsimustes, kus ametnikud ei suuda kõiki vastuseid anda. ASiga Estonian Air seonduvat on valitsus viimase viie aasta jooksul arutanud 25 korda ja iga kord kiireloomulisena, saades materjali üldjuhul kätte kohapeal või päev varem.

Osa ASi Estonian Air olulisi dokumente on säilinud vaid eraettevõttes, ehkki seadus kohustab neid säilitama ministeeriumis. Auditi käigus tekkis ka olukord, kus riigikantselei ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmed lahknesid küsimuses, kas valitsuskabineti nõupidamine toimus või mitte. Rääkimata ebaselgusest valitsusele esitatud materjalide asjus.

Ma tahaks arvata, et valitsuse otsuste ettevalmistamise ja tegemise viis seoses ASiga Estonian Air on lihtsalt halb üksiknäide – erand, juhus, mis ei ilmesta puudusi valikute langetamise protsessis üldisemalt. Kardan aga, et see pole nii.

Käesolev audit ei räägi seega üksnes lennundusest, siit on õppida rohkem, kui läheb vaja järgmiste lennundusvaldkonda puudutavate otsuste tegemiseks.