Michal: riigifirmade juhtimine võiks paraneda

Kristen Michal. Foto: SCANPIX

Majandusministri Kristen Michali sõnul on valitsus juba muutnud riigifirmade nõukogude nimetamise protsesse, selleks et vähendada korruptsiooniriske, kuid siiski võiks riigifirmadega seonduv veel paraneda.

«Arvan, et olukord võiks paraneda, olen seda majandusministriks saades ka korduvalt öelnud ning meil on selleks ka plaan. Avalikkus teab, et meil on kolmveerand aastat ning laias asjatundjate ringis läbi töötatud plaan, kuidas koondada suuremad meie valdkonna transpordi, transiidi ning taristuettevõtted ühte valdusettevõttesse. Sellel on mitu kvalitatiivset muutust – esimene on maksumaksjale kuuluvate ettevõtete üle parem kontroll. Sisekontroll ning -audit on see kaitseliin, mis ettevõttes peab küsima ebameeldivaid küsimusi otsustajatelt ning andma kriitilist tagasisidet,» ütles Michal BNS-ile.

«Täna võib öelda, et näiteks Tallinna Sadamas see ei töötanud ning rakendus õnneks järgmine kaitseliin, milleks on kaitsepolitseiameti kontrolliv tegevus. Valdusettevõtte puhul on sisekontroll toodud tase kõrgemale, kus tekib võimalus vabalt kõiki ebamugavaid küsimusi küsida ning valdusettevõtte nõukogule hinnanguid jagada,» lisas ta.

«Teiseks, transpordi, transiidi ja taristuettevõtete puhul on samuti oluline äriline tõhusus, mida ühes väärtusahelas olles on võimalik maksimeerida. See on ka keerulise turu puhul klientide ning ettevõtte omaniku poolne kokkulangev ootus. Hinnanguline lisanduv kasu aastas on konservatiivselt hinnates 8 kuni 15 miljonit eurot,» märkis minister.

«Kolmandaks – kahtlemata annab ligi 1,2-miljardise varade mahu ning ligi 3000 töötajaga kontsern ka ettevõtte töötajatele head võimalused tööalaselt areneda ning liikuda,» ütles Michal. 

«Nõukogu liikmete osas on rahandusminister Sven Sester teinud samuti ettepanekuid kvaliteedi parandamiseks ning oma plaane valitsusele tutvustanud. Need plaanid langevad meie valdusettevõtte plaanidega kokku, näiteks ettevõtete tasandile jäävad vaid valdusettevõtte esindajad, ministeeriumite esindajad ning eksperdid. Poliitilise ootuse sõnastamine - strateegilisem vaade, näiteks äriõiguses, riskijuhtimises või taristu arendamises saaks olema valdusettevõte nõukogu tasandil,» lausus Michal.

«Lisaks on meil plaanid vaadata ka üle riigi omandusse jäävad ettevõtted. Olen ka varem öelnud, et arvan, et valdkonnas kus turg toimib ja tõrgeteta, seal peaks riik olema regulaator, mitte turuosaline. Nii plaanime erastada teehooldusega tegeleva Eesti Teed, mis oleks võimalik 2018 ning kaalume sama Omniva ehk pakiäri poolel. Laual on täna kõik võimalused, sealhulgas osa börsile viimiseks,» rääkis Michal.

«Jagasin mõlemaid ideid ka riigikogu komisjoniga, ning saadame ka neile materjalid, kui välistuses esimene tutvustus toimunud – meie mõtted riigiettevõtete juhtimise korrastamisest on üldjoontes samasuunalised ning plaan on juba valitsuses aruteluks valmis,» lisas ta.

«Praeguses valitsuses oleme muutnud nõukogu liikmete valiku praktikat – erinevate nimetamiste puhul teeme alati teavituse, kus kirjutame ka nimetatud inimese taustast ning sellest, kes tema osas ettepaneku tegi. Erand on vaid ametnike nimetamine ametikohast tulenevalt või vahetused,» ütles Michal BNS-ile.

«Lisaks on ettevõtetes, mida meie haldame, kehtestatud ka korruptsiooniennetuseks programmid. Neid hindavad sõltumatud välisaudiitorid ning annavad oma leidudest teada üldkoosolekule ehk ministeeriumile kui toimub üldkoosolek. Loomulikult tuleb arvestada, et välisaudiitor ei saa täita politseilisi ülesandeid ning kontrollida asju, mille kontrolli õigus on vaid menetluses politseil, kuid see annab juba esimese teadmise, kas ettevõttes otsused on majanduslikult arukad ning kas esineb näiteks tehinguid seotud osapooltega,» rääkis minister.

«Kindlasti tuleb ka tulevikus ettevõtete juhtimise korrastamist jätkata, üks kitsaskoht mida ka komisjoniga riigikogus arutasime on nõukogude kiire vahetumine. Nõukogudes vahetuvad ettevõtjad, valitud poliitikud või ametnikud, tihti kiiremini, kui jõuaks tekkida hea tunnetus ettevõtte asjadest. Nii võibki juhtuda, et ka see saab probleemiks ettevõtte nõukogu poolsel kontrollival tegevusel ettevõtte üle, või lihtsalt juhatusele vääriliseks partneriks olemisel. Ka see vajab tulevikus mõtlemist, kuidas meelitada nõukogudesse erinevate teadmistega inimesi ning pikemaks ajaks panustama, täna on see vahel siiski keeruline,» ütles Michal.

Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni juunis avalikustatavast raportist selgub, et korruptsiooniriski tekke Tallinna Sadamas võimaldas nõrk ja ülepolitiseeritud nõukogu, mis ei täitnud sellele püstitatud ülesandeid ega kontrollinud riigifirma juhtkonna tegevusi.

Selle asemel, et kontrollida juhtkonna tegevust, tegeles nõukogu poliitika ja sisevõitlusega. Samuti ei omanud nõukogu poliitiliselt määratud liikmed pädevust, et Tallinna Sadama pikaaegsete juhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna tegemisi adekvaatselt hinnata, leidis komisjon. Samuti ei töötanud riigifirmas piisavalt sisekontrollisüsteemid ja ettevõtte juhtkond võis takistamatul omapäi teha toiminguid milleks neil ei olnud õigust.