/nginx/o/2016/05/02/5331929t1h3a91.jpg)
Eestis on tuhandeid erialase haridusega inimest, kes on jäänud Eesti tööturult eemale.
12 protsenti erialase haridusega inimest on Eesti tööturult eemal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23.mail avalikustas Haridus- ja Teadusministeerium uuringu kutse- ja kõrghariduse omandanute edukusest tööturul. Selle tulemusel selgus muuhulgas, et ligikaudu 18 000 kutse – või kõrgharitutest inimestest elab välismaal ehk viibib Eesti tööturult eemal.
«Eesti tööturult viibib eemal enam kutsehariduse lõpetanuid ja neid, kelle lõpetamisest on mõned aastad möödunud,» kommenteerib Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk.
Kutsehariduses on Eesti tööturult eemal enim ehitust ja arhitektuuri ning tervist, tootmist ja töötlemist ning isikuteenindust õppinud.
Kui kutsehariduse puhul on elukvaliteet ja palgad märkimisväärselt kõrgemad välismaal, siis pakub üllatust aga asjaolu, et ka kõrgemapalgaliste eriaalade puhul on siiski paljud Eesti tööturult eemal.
Valgu sõnul õpivad bioteaduste ja füüsikaliste loodusteaduste lõpetajad sagedamini edasi ja jätkavad teadlaskarjääri, seda tihti ka välisülikoolis. Neis valdkondades on ka suur osa lõpetanutest rahvastikuregistri järgselt välismaal. «Arvutiteaduste ja tehnikaalade lõpetanute järgi on nõudlus paljudes riikides. Kuigi Eestis on võrreldes teiste valdkondadega nende ametite palk konkurentsivõimeline, jätkub ka võimalusi välismaal neil erialadel töötada. Samuti sõltub siin oskuste rakendamine vähe keelest ja kultuurist ning seetõttu on lihtsam välismaale tööle minna,» tõdes Valk.
Kõrghariduses on Eesti tööturult eemal enim veel ka transporditeenuste, tervise ja kunstide õppesuuna lõpetanud.
Analüüsi tulemusel selgus ka, et veterinaaria eriala puhul peaaegu pooled lõpetajatest ei tööta Eesti tööturul. Eesti Loomaarstide ühingu president Priit Koppel ütles, et põhjus on lihtne: «Üle poole seda eriala õppivatest tudengitest on soomlased, kelle jaoks Eestis õppimine on soodsam. Peale õpingute lõpetamist siirduvad nad aga Soome tagasi kus tööturg on laiem.»