Pangad peavad peagi andma paremat ülevaadet teenustasudest

Swedbanki kontor Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Sügisest hakkab Eestis kehtima ELi direktiiv, mille kohaselt muutub lihtsamaks arvelduskonto viimine teise panka kui ka selle avamine seaduslikul alusel riigis viibivatele isikutele, sealhulgas pagulastele. Ka peavad pangad hakkama tarbijatele saatma kord aastas ülevaateid sellest, kui palju nad on maksnud teenustasudele, et nad saaks seda pangavalikul arvesse võtta.

«Inimestel on Euroopas liikudes ja teise riiki tööle minnes olnud päris palju probleeme, et kohalikud pangad ei taha maksekontot avada,» rääkis täna rahandusministeeriumis toimunud pressibriifil ministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt. Ka oli Euroopa Liidu uutes liikmesriikides, iseäranis Rumeenias ja Bulgaarias, veel mõned aastad tagasi palju kodanikke, kellel puudus isiklik pangakonto.

Euroopa Komisjon alustas 2012. aastal maksekontode direktiivi väljatöötamist, mis seda olukorda lihtsustaks ja tagaks inimestele sotsiaalse kindlustunde. Liikmesriigid jõudsid selle sisus kokkuleppele 2014. aastal ning Eestis hakkab see ilmselt kehtima selle aasta septembri lõpust. «Kohustused on otseselt suunatud Eestis tegutsevatele pankadele, osaliselt laienevad ka makseid vahendavate ettevõtetele nagu Pocopay ja Tavid,» rääkis Auväärt.

Eurodirektiivi ülevõtmine Eesti seadusandlusse toob kaasa muudatusi võlaõigusseaduses, krediidiasutuste ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses ja on seotud riigis seaduslikul alusel viibivale tarbijale maksekonto avamisega ja igapäevaarveldustega. «Nii Eesti inimesel, kui Eestis seaduslikul alusel viibival välismaalasel, kes soovib kontot avada, peab pank seda võimaldama kümne arvelduspäeva ehk ligikaudu 2 nädala jooksul,» kirjeldas Auväärt. 

Muuhulgas ei saa pank keelduda pangakonto avamisest juhul, kui inimesel on maksehäired - olgu siis tegemist eestlase või välismaalasega. Ka ei tohi igapäevasteks arveldusteks avatava kontoga seotud teenustasud olla ebamõistliku suurusega. Peamiselt käib siin juttu igapäevaarveldustega seotud maksekontost, millelt saab sularaha välja võtta, kasutada internetipanka, vajadusel teha otse- ja püsikorraldusi.

Küll aga arutavad rahandusministeerium ja justiitsministeerium hetkel veel seda, kuidas lahendada täitemenetlusega seotud olukordi. «Teatavasti on praegu täitemenetluse seadustikus selline säte olemas, et kui pangal on täitmiseks täiteleht konkreetse isiku vastu, siis ta ei pea sellele inimesele teist kontot avama,» selgitas rahandusministeeriumi peaspetsialist Kadri Siibak.

Ka lihtsustuvad peagi need protseduurid, mis on seotud pangavahetusega ehk olukord, mis sarnaneb sellele, kui inimene viib oma mobiilinumbri ühe operaatori alt teise alla. «Kui inimene on panga välja valinud, siis uus pank korraldab kõik selle, et sinna jõuaks kõik kontoga seotud info, sealhulgas otse- ja püsikorraldustega seotud info,» rääkis Thomas Auväärt. Siiski on erinevusi selles osas, kus telefonioperaatori vahetuse korral jääb inimesel alles tema endine number, kuid pangavahetuse korral muutub ka arvelduskonto number.

Iseenesest on selline kontovahetuse teenus praktikas juba täna olemas, näiteks arveldusteenuste üleviimise teenusega nime all, kuid seda reguleeriv seadusandlus puudub, kuna tegemist ei ole inimeste hulgas väga populaarse teenusega. «Praegu asi praktikas toimib pankade omavaheliste kokkulepete teel, mis on pangaliidus sõlmitud ja mille aluseks on olnud omaaegne Euroopa Komisjoni soovitus,» ütles ministeeriumi peaspetsialist Kadri Siibak. 

Ka on Euroopa Komisjoni senine analüüs näidanud, et ainult ühel viiendikul juhtudest on andmete ülekanne sellise pangavahetuse puhul edukas, kuna selle nõude täitmine on seni olnud vabatahtlik. «Miks aga selline üleviimine on vajalik - ma võin ühe pangas olla seotud laenu või muude kohustustega, kuid kui ma oma igapäevaseid arveldusi saan mujal soodsamalt teha, siis ma ei ole sunnitud jääma selle panga juurde,» selgitas ministeeriumi peaspetsialist Kristiina Kaljurand. Pangavahetusega seotud teenustasu jääb aga iga panga enda otsustada, kuigi peab jääma võrreldes teiste teenustega mõistlikesse raamidesse. 

Kui praegu puudub inimestel selge ülevaade, kui palju nad aastas erinevate pangateenustega seotud tasusid maksavad, siis direktiivi ülevõtmisel hakkab pankadele kehtima ka nõue kord aastas saata klientidele ka selge ülevaade, kui palju nad mingitele teenustasudele maksnud on. Ka peaks sellele kaasa aitama ka teenuste nimede ühtlustamine. 

Peamised muudatused ja väljaminekud, mis direktiivi ülevõtmisega siseriiklikku seadusandlusse võiks pankadele kaasa tuua, oleks ilmselt seotud infotehnoloogiliste investeeringutega. «Eesti pangad teevad täna kontoväljavõtteid niikuinii, info on kõigil pankadel endil olemas - nad peavad lihtsalt mõned numbrid, mis on kokku löödud, võtma mõne teenuse puhul lahti,» selgitas Kristiina Kaljurand. Mis puudutab ühist terminoloogiat, siis arvatavasti on vaja teha väikesi muudatusi ka pankade dokumentatsioonis.

Direktiiv hakkab Eestis kehtima alates 18. septembrist ning teavitusega seotud nõuded peavad pangad viima sisse sellele järgneva üheksa kuu jooksul.