Naine tellis ilusalongis huulte püsimeigi teenuse, mille tulemusega ei jäänud ta rahule. Murega salongi pöördudes läks kliendi ning ilusalongi töötaja vahel rüseluseks, mille tagajärjel rebiti katki teenuse leping.
Äpardunud püsimeik päädis naise ja ilusalongi vahelise kraaklemisega
Naine tellis veebruaris VHL Service OÜ ilusalongis Cinderella huulte püsimeigi teenuse ja tasus selle eest 180 eurot. Enne teenuse osutamist sõlmis naine ilusalongiga lepingu, milles andis protseduuri tegemiseks nõusoleku. Ta ei jäänud tulemusega rahule, sest protseduuri teostaja lubas, et püsimeigi korral jäävad huuled erkpunaseks, kuid juba teisel päeval oli värv huultelt kadunud. Naine pöördus ilusalongi poole, kes teatas, et tuleks veel oodata kuni kaks nädalat, kuid ka selle möödumisel ei ilmnenud mingisugust tulemust. Ta esitas kauplejale pretensiooni ja nõudis teenuse eest tasutud raha tagasi, millest ilusalong keeldus, kuid oli nõus meigi oma kulul uuesti tegema. Kuna naisele see variant ei sobinud, pöördus ta tarbijavaidluste komisjoni poole, nõudes töövõtulepingust taganemist ja soovis tagasi saada 180 eurot.
Ilusalongi esindaja selgitas komisjonile, et huulte püsimeik on väga riskantne ja esimese protseduuri järel võib tulemus olla 50:50. Sealjuures oleneb palju püsimeigi järgsest õigest hooldusest, kliendi naha omadustest ja organismi iseärasustest. Esindaja kinnitusel anti kliendile kõik juhtnöörid püsimeigi järgse hoolduse kohta ning klient kinnitas allkirjaga nõusoleku neist kinni pidada. Kahjuks ei rahuldanud lõpptulemus klienti ega läbiviijat, mistõttu oli viimane nõus meigi uuesti tegema.
Komisjon uuris kaebuse materjale, kuulas tarbija ja kaupleja selgitusi ning leidis, et tarbija nõue kuulub rahuldamisele. Naise väitel lubas salong püsimeiki, kuid rikkus teenuse osutamisel oluliselt töövõtulepingut, mis seisnes selles, et lubatud tulemust ei esinenud. Ilusalongi esindaja sõnul ei ole lepingutingimusi rikkunud, sest hoiatasid naist eelnevalt võimalikest tagajärgedest.
Komisjonis selgus, et poolte vahel puudub vaidlus töö ebaõnnestumise kohta. Ilusalong rikkus komisjoni sõnul lepingutingimusi mitte ainult ebaõnnestunud tööga, vaid jättis ka üle andmata vajalikud hooldusjuhised. Lisaks selgus, et kuigi kaupleja väitel olevat ta enne teenuse osutamist põhjalikult selgitanud selle olemust, tagajärgi, õnnetumise ja ebaõnnestumise asjaolusid, ei leidnud nii põhjalike selgituste kliendile andmine kinnitust.
Täiesti lubamatuks tuleb komisjoni väitel lugeda ilusalongi poolt lahkarvamuste lahendamiseks valitud meetodit. Kui klient läks ilusalongi, et ebaõnnestunud meigi kohta pärida, üritas kaupleja arutamise käigus naise käest jõuga lepinguteksti kätte saada. Rüseluse käigus naise lepingueksemplar rebenes. Naine pidi olukorra lahendamiseks kohale kutsuma politsei, kelle kaasabil saadi kaupleja kätte jäänud lepingu osa kätte ja liimiti leping uuesti kokku. Klient esitas komisjonile kokkuliimitud lepingu, milles puudusid ilusalongi väidetud põhjalikud selgitused teenuse kohta. Komisjonil on alust arvata, et just see asjaolu põhjustaski ilusalongi soovi lepingut kätte saada.
Komisjoni arvates on naise keeldumine teenuse kordamisest põhjendatud. Ilusalong ei saa loota, et kui ta on kliendiga ülalkirjeldatud viisil käitunud, on klient on nõus jätkama nendega head koostööd. Seetõttu on tarbija lepingust tagamise nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.