:format(webp)/nginx/o/2015/12/02/4759087t1heb6a.jpg)
Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Civitta tehtud uuringust ettevõtete ressursikasutusest ilmneb, et koguni 70 protsenti Eesti tööstusettevõtetest ei ole huvitatud ettevõttes energia- ja ressursikasutuse analüüsi tegemisest.
Uuring: Eesti tööstusettevõtted raiskavad arutult ressursse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul ilmestab uuring selgelt, et paljud Eesti ettevõtted ei ole ressursside efektiivset kasutamist endale eesmärgiks seadnud, kuigi Euroopa Liit liigub järjest enam keskkonnasõbralikuma majandustegevuse poole, teatas ministeerium.
Peamiselt tööstusettevõtetes tehtud uuringust selgus, et suurimateks probleemideks on puudulikult lahendatud ventilatsioonisüsteemid ning oskamatus jääksoojust otstarbekalt ära kasutada. Olenevalt jääksoojuse temperatuurist on seda võimalik kasutada mitmetes ettevõttesisestes protsessides nagu näiteks kuivatites, kütteks või tarbevee soojendamiseks.
Uuritud ettevõtetes kasutatakse ka vähe nutikaid automaatsüsteeme, mis jälgiksid tootmisseadmete elektrikasutust või ruumide temperatuurivajadust. Selgus ka, et jäätmete vähendamisega tegelesid kõik vaadeldud ettevõtted aga nende taaskasutamine tootmisprotsessides on vähem levinud. Eelkõige võetakse taaskasutusse puidujääke.
«Sisuliselt tähendab see seda, et Eestis kulub terve hulk energiat ja ressurssi, mida on võimalik säästa, kui ettevõtted on nõus oma tootmisprotsessid üle vaatama ja neid ka vajadusel uuendama. Eesti energiatõhususe spetsialistide hinnangul on potentsiaalselt võimalik säästa 30 protsenti soojus- ja kümnendik elektrienergiast. Suurim säästupotentsiaal on ekspertide sõnul toiduainetööstuses,» selgitas Lõhmus. «Keskmiselt on tööstussektoris võimalik aastas säästa 153 GWh elektri- ja 433 GWh soojusenergiat, mis toob kaasa ka olulise rahalise säästu.»
Uuringu kohaselt ei ole ettevõtted ressursikasutuse analüüsi tegemisest huvitatud, sest peavad seda liiga ajamahukaks ja kulukaks. Samuti peetakse probleemiks kindlatele tööstustele spetsialiseerunud ekspertide puudust, kes suudaksid ettevõtetes analüüse teha.