/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/01/11/496866t1hf342.jpg)
Inimesed ostavad kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liikme Aivar Roosiku sõnul ehitusloata või kasutusloata hooneid vahel ka teadlikult, kuid sellega võivad neile kaasneda probleemid.
Hoone ebaseaduslikkus ostjaid ei heiduta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei julge öelda, kas seda juhtub palju, aga juhtub küll, et inimesed ostavad ehitusloata või kasutusloata hoone,» tõdes Roosik. «Mõningatel juhtudel on see [ostjale] teada ja neist asjust on [müüjaga] räägitud, aga ostja ei mõtle selle peale. Ega notar ka ei küsi, kas on kehtiv kasutusluba, sest keelatud ei ole [loata hoonet] müüa.»
Ehitus- või kasutusloata hoone omandamisega võivad aga kaasneda probleemid, mis tuleb ükskord lahendada ehk ebaseaduslik ehitis tuleb seadustada. «Mõnedel puhkudel on see võimalik, kui üleastumised ei ole liiga suured,» märkis Roosik. «Tõenäoliselt kui on ümberehitusega tegemist, siis seadustamine ei ole probleem, aga kui ehitati täiesti ehitusloata, siis võivad asjad küll minna nii kaugele, et nõutakse lausa lammutamist.»
Igal juhul on hoone seadustamine Roosiku sõnul seotud kulutustega. «Ümberehituse seadustamiseks on vaja ehitusluba taotlelda, selleks on vaja projekt ja eskiise teha, mis maksavad,» tõi ta näite.
Kui inimene tahab kindlaks teha, kas hoonel on olemas ehitus- ja kasutusluba, siis tasub esmalt pöörduda ehitisregistrisse, ütles Roosik. Kui seal infot pole, siis tuleks müüja käest küsida, kas load on olemas ning kui on, siis miks neid registris ei ole. Kui aga ehitusregistrist nähtub, et kasutusluba on antud väga ammu, siis peaks kontrollima, ega hoonele pole tehtud ebaseaduslikke ümberehitusi.
«Kui on kahtlusi - ehitisregister ei näita, omanik puikleb -, siis viimane võimalus on kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialist, kes võib neid asju [hoone seaduslikkust] teada,» märkis Roosik.
Tegelikult on hoone müüjal kohustus ehitus- või kasutusloa puudumisest teavitada. «Võlaõigusseadus ütleb, et müüdav objekt peab vastama lepingu tingimustele ja varjatud puudusi ei tohi tal olla,» kinnitas Roosik.
Sellele, et maakler hoone ebaseaduslikkusest teavitab, ostjal lootma jääda ei tasu. Maaklerile pole seadusega pandud kohustust ehitus- ja kasutusloa olemasolu kontrollida. «Viisakas oleks, et ta kontrolliks, kuid tõenäoliselt on ikkagi päris palju maaklereid, kes seda ei tee,» nentis Roosik.
Maaklerite kutsestandard ja eetikakoodeks ikkagi kohustab seda tegema. Nii võib kontrollimata jätmine kutselise maakleri või maaklerite koja liikme viia aukohtu ette, mis määrab karistuse. Samas on Eestis sadu maaklereid, keda aukohus ei ähvarda, sest nad pole kutselised maaklerid ega maaklerite koja liikmed.