Kahes vääringus hindade avaldamise nõuet täitis enamik ettevõtjaid

Hinnad peavad olema esitatud nii kroonides kui eurodes 2011. aasta 30. juunini. Foto: SCANPIX

Detsembrikuus kontrollis tarbijakaitseamet hindade kahes vääringus avaldamise nõude täitmist 473-l korral ja avastas rikkumisi 51 ettevõttes ehk 11 protsendil.

Enamjaolt seisnesid rikkumised valesti ümardamises, aga oli ka neid ettevõtteid, kes polnud eurohinda kas täielikult või osaliselt märkinud. 68 järelkontrolli käigus ilmnes, et 8 ettevõtet polnud endiselt hindu õigesti avaldatud.

Trahviotsuseid tehti detsembris 38 kogusummas 15160 krooni.

Tarbijakaitseamet kontrollis kahes vääringus hindade esitamise nõude täitmist alates selle jõustumisest 1. juulist 2010. Kui esimesel kuul oli rikkumiste protsent 47, siis poole aastaga on see vähenenud ja jääb 11 protsenti juurde. Seega võib öelda, et kauplejad on uue korra omaks võtnud ning järjest vähem neist eksib hindade kahes vääringus avaldamise vastu.

Kogu perioodi jooksul on amet kontrollinud ligi 4250 ettevõtet. Kõige suuremaks probleemiks oli ümardamisreeglite rikkumine. Teisel kohal on eurohindade osaline puudumine, kolmandal vale kursi kasutamine ning neljandal eurohinna täielik puudumine.

Reeglina käituvad korrektselt suuremad kaubandus- ning teenindusettevõtted, väiksemates esineb puudusi sagedamini. Trahve on määratud kokku 11 791 euro ehk 184 490 krooni ulatuses.

Tarbijakaitseamet jätkab kahes vääringus hindade kontrollimist ja rikkujate avalikustamist kuni juunikuu lõpuni.

Tarbijakaitseameti infotelefonidele 1330 ja 6 201 707 on alates juulist helistatud eurohindasid puudutavate küsimustega 643-l korral, sealhulgas on antud ka vihjeid erinevate võimalike rikkumiste kohta. Samal perioodil tehti ka 232 järelepäringut seoses eurohindade avaldamisega.

Tarbijakaitseametile laekus 2010. aasta teisel poolel seoses eurole üleminekuga seotud hinnatõusu kahtlusega kokku 32 tarbija pöördumist. Pea poolte juhtumite puhul oli aga tegemist ettevõtjatega, kes ei olnud liitunud Ausa Hinnastamise Kokkuleppega (AHK).

Järelevalve käigus on tarbijakaitseamet saatnud AHK-ga liitunud ettevõtjatele kokku 34 nõuet, milles sooviti kirjalikke selgitusi järgmiste asjaolude kohta: kas hinnatõus nimetatud toodete osas on tegelikkuses toimunud ja millised on selle põhjused, kas hinnatõus on toimunud seoses eurole üleminekuga ning milliste asjaolude või dokumentidega ettevõte kinnitab või lükkab ümber seose eurole ülemineku ja hinnatõusu vahel?

Seniseid hinnatõuse on ettevõtjad suutnud põhjendada enamasti tootja-poolsete hindade tõstmisega, mis omakorda on tingitud erinevate toorainete kallinemisest maailmaturul ja tootmiskulude (nt elektrienergia) kallinemisest. Samuti on hinnatõusu põhjuseks toodud eksportturgude suurenenud nõudlus.