Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2016/05/22/5420833t1h18da.jpg)
Tulundusühistu Tuleva ühe asutaja ja juhatuse liikme Tõnu Peki sõnul loodavad nad dokumendid korda saada suve lõpuks ning kohe kui liikmetelt saab kolm miljonit eurot kokku kogutud, viiakse taotlus finantsinspektsiooni uue madalate halduskuludega pensionifondi loomiseks. Ühingu liikmed peavad maksma algatuseks 100 eurot ning hiljem veel 1000 eurot.
-Mis asi see Tuleva on?
Tuleva on Eesti pensionikogujate ühendus. Sarnaseid näiteid ühistu poole pealt leiab igalt poolt maailmas. Näiteks on Rootsi väikeaktsionäride assotsiatsioon, mis koondab väikeinvestorite huve. Ühistupõhiseid finantsinstitutsioone on maailmas hästi palju – Saksamaal, Prantsusmaal, näiteks Soome Pohjola pank on ühistupõhimõttel. See on traditsiooniline finantstegevuse vorm.
Kui liikmetel on sarnased finantshuvid, siis nad otsustavad, et kolmekesi ei tasu oma pensionifondi ära teha, aga 3000kesi tõenäoliselt juba tasub. Tulundusühistu, see ei ole heategevus, see on tulundus. Kõik 3000 liiget teevad oma panuse, sellest esimene, 100 eurot, on selleks, et luua oma fondivalitseja. Panus tuleb algkapitali, selleks et täita miinimumkapitali nõue, aga kõige suurem panus, mida liikmed teevad, on see, et siis kui Tuleva pensionifond valmis saab, toovad oma pensionikonto sinna üle.
-Kas nad peavad tooma üle kõik pensionifondide osakud või ainult uued maksed?
Ei, nad peavad tooma üle ainult maksed. See on ühistu nendele, kes parajasti koguvad pensionivara.
Me oleme ka laiendanud. Uute liikmete soovidele vastu tulles oleme võimaldanud ühineda ka neil, kes soovivad hakata koguma kolmanda samba pensionifondi. Ja tulevikus, kui me jõuame ka väljamaksete teemani, siis võtame ka neid, kes tahavad ka väljamakseid saada, võtame käsile ka selle teema.
-Minu meelest jääb ühistu puhul peamine otsustusõigus kas selle juhtkonnale või halvemal juhul me ei tea, kellele?
Ma ütleks, et igal organisatsioonil on otsustamismehhanism selline, nagu liikmed omavahel kokku lepivad. Meie liikmed võtsid sissejuhatuseks esialgu väljapakutud põhikirja ja tegid selle üsna punaseks. Arutasime asutajatega ja leidsime, et esimene hulk muutusi tasuks kohe sisse viia, enne kui me uued liikmed vastu võtame.
Lihtsalt sellepärast, et mõnes mõttes on see liikmete ühisdokument, millele nad tahavad alla kirjutada, ja kui nad ütlesid, et sinna on vaja parandusi, siis me tegime hulga parandusi ära. Arvan, et põhikirja tuleb muudatusi kindlasti veel.
-Seda küll, aga miinimumarv on 3000 liiget, kuidagi peab seda massi suunama. Seda hakkab suunama eelkõige kas juhtkond või mingi muu kitsas ringkond?
Või põhikiri, millel on väga selged eesmärgid, kus ei ole abstraktne eesmärk, näiteks et tegelda majandustegevusega.
-Kas siis mingil määral autopiloot?
Ma ei oska öelda, kas põhikirja saaks nimetada päris autopiloodiks. Kui inimestel on väga selge eesmärk, miks nad tahavad ühistut luua, siis ma ei kujuta ette, millist muud ettevõtlusvormi sa veel teed. Ühistu puhul jagatakse kasumit panuse järgi ja igal liitujal on üks hääl.
Kui me vaatame tänapäeva, siis kõige väärtuslikum osa pensioni kogumises on pensionikoguja pensionikonto – kuidas me saame teha nii, et see oleks just määrav osa, mis annaks hääle. Kapital on ka oluline, tal on oma roll, aga see ei ole tehase ehitamine, kus omanik paneb kapitali sisse, ehitab maja, mis hakkab mingit toodet valmistama, ja ta võtab kõik viljad. Meie ei leidnud paremat vormi, sest meie arvates aktsiaselts ei vasta selle olemusele.
Ma ei tea, kas see on hea võrdlus, aga piimatööstuses oli sama probleem. Piimakombinaadi seadmeid saab kõiki liisinguga, kombinaadi loomiseks väga palju kapitali vaja ei ole. Vaja oli aga seda, et inimesed tooksid sinna iga päev piima. Eestis oli üheksakümnendatel aastatel väga palju piimakombinaate, kus olid liisinguga üles pandud läikivate torudega seadmed.
Mida aga polnud, oli piim, ja kombinaadid läksid järjest pankrotti. Tuli E-piim ja ütles, OK. Kui see piim on kõige väärtuslikum, siis peaksid piima omanikud tulu endale saama. Minu meelest toimis see päris hästi.
Üks probleem siiski on. Mis saab siis, kui ühistu ujutatakse üle uute liikmetega, kes ütlevad, et nüüd lähevad lahti mingisugused kinnisvarainvesteeringud. Selleks on asutajate kogu, kes on teataval määral põhikirja jälgija, kellel on õigus määrata pool nõukogust ja peatada põhikirjamuutuse ettepanekud, mis ei ole vastavuses ühistu eesmärkidega.
-Kuipalju teil praegu liikmeid juba on?
Tänaseks on vastu võetud 400, järgmine ports on veel. Esitatud on 1000 avaldust. (Jutuajamine toimus kolmapäeva hommikul.)
-Kui ma tahan ühistu liikmeks saada, mida ma pean tegema?
Minema leheküljele tuleva.ee, täitma ära viis välja, lugema läbi põhikirja, kinnitama, et oled sellega tutvunud, ja kandma üle 100 eurot liitumistasu.
-Nagu ma aru saan, on teie eesmärk 3000 liiget ning kokku on vaja saada kolm miljonit eurot. See tähendab, et hiljem tuleb maksta veel 900 eurot?
Kolm miljonit saaks kokku muidu ka, aga 3000 liikme eesmärk on sellepärast, et kui kõik liikmed toovad oma pensionivara ühistusse üle, siis see pensionifond oleks algusest peale ise ennast tasuv. Selles äris on ka miinimumkogused, mis on vajalikud. Seesama 0,55 protsenti (valitsemistasu määr portfelli väärtusest) tasuks tegevuse ära. Me oleme teinud sellise hinnangu, et 3000 liiget, keskmise konto suurusega umbes niipalju tagab selle, et juba paari aasta pärast on fondi suurus 50 miljonit eurot, mis võimaldab fondi sellest tasust ära majandada.
-Enne kui te finantsinspektsiooni lähete, peab kolm miljonit koos olema?
Need kolm miljonit panevad needsamad liikmed.
-Aga nad ei saa ju panna enne, kui fond olemas on?
Ei. Kolm miljonit tuleb panna enne.
-Kust see raha tuleb?
Selle panevad liikmed täiendava panusena.
-Praegu panen 100 eurot ja hiljem, x ajal panen veel 900?
Ei. X aja pärast paned veel 1000. See 100 läheb kuludeks, fondi asutamiseks. 1000 eurot läheb samamoodi, nagu sinu pensionivara, investeeringutena fondidesse, sest fondivalitsejal seda raha muuks vaja ei ole.
100 euroga saab kõik asjad tehtud. 1000 on kapital, mida finantsinspektsioon nõuab. See on miinimumkapital, mis peab fondivalitsejal alati valmis olema. Loodetavasti see 1000 eurot teenib samasugust tulu kui pensionifond, ning kui ühistu liige lahkub, võtab ta selle kaasa.
-Ma olen aru saanud, et te soovite luua vaid kõige agressiivsema pensionifondi, kus kuni 75 protsenti moodustavad aktsiad, aga seadus nõuab, et tuleb luua ka võlakirjafond.
Jah.
-Investeerima hakkate indeksifondidesse?
Jah. Maailma suurimatesse indeksifondidesse nagu Vanguard või BlackRock (maailma suuremad varahaldusfirmad, mille valitsevate varade mahud ulatuvad triljonitesse dollaritesse – toim), nagu iga teine lepinguline fond. Investorid kannavad sinna raha ja see fond investeerib proportsionaalselt indeksisse kuuluvatesse aktsiatesse.
-Kuidas fondivalitsemine toimuma hakkab?
Püsikorraldusega. Tuleva pensionifondi tingimused ei ütle, mida fondijuht võib teha, vaid tingimused ütlevad ära, mida fondijuht täpselt teeb. Siin on oluline erinevus. Fond investeerib oma vara täpselt sellistes proportsioonides nendesse indeksifondidesse. Kõik.
Depoopangas on fondi püsikorraldus, see on töö, mida fondijuht peab tegema, et püsikorraldused üles seada, ja kui raha laekub peale, siis mõistlike ajavahemike järel, kas kord kuus, kord kvartalis, ostetakse täpselt sellistes proportsioonides neid fonde ja hoitakse.
-Kas need instrumendid, mis seaduse järgi peab olema vähemalt 10, jäävad igavesti paika?
Tuleva esimene pensionifond investeerib 75 protsenti maailma aktsiaturu indeksisse (mille lühend on MSCI ACWI indeks), ja on olemas fondid, mis täpselt seda indeksifondi järgivad. Mõnes mõttes tüütu, aga seadus on selline.
-Kas see pole petmine?
Kelle petmine?
-Investorite petmine. Te ütlete, et ostate 10 või 11 erinevat fondi, aga sisuliselt on tegemist ju ühe ja sama fondiga.
(Mõtleb pikalt). See on huvitav küsimus. Need on siiski 10 erinevat fondi. Ütleme näiteks, et ühes fondis on fondijuht midagi valesti investeerinud – juhtub ka maailma suurimates fondides. Sel juhul ei ole kogu fondivara ühes indeksifondis.
Mina isiklikult arvan, et kõige parem oleks, kui meil võimaldataks võtta seesama Vanguardi maailma aktsiaturuindeksi fond ja see registreerida ära kui pensionifond. Jälle üks vahekiht ära, sest milleks oleks vaja veel mingit fondivalitsejat. Olgu, meil on omad põhjused, oma EVK (väärtpaberikeskus – toim). Kui investorid tahaksid jaotada riski võimalikult laiali, ja võimalikult laiali mitte nominaalselt, nagu näiteks mingitesse Rüütlimäe, Kaevumäe ja Võllakaevu võlakirjadesse, siis tegelikult on see kõik üks ja sama risk – Eesti kinnisvaraturg. Aga et oleks tõesti risk üle maailma laiali tõmmatud, sellest paremat kui maailma aktsiaturu indeks ei ole.
Oi ma valetan. Veel parem oleks nii, nagu teevad Yale’i ja Harvardi ülikooli fondid, kes ostavad ka Amazonase metsamaad ja otse mingeid kaevandusi. Aga meie pensionisüsteem on kapitaliturukeskne, varad peavad olema likviidsed ja selleks on maailma aktsiaturu indeks kombinatsioonis võlakirjaturu indeksiga kõige parem diversifitseerimise vahend.
See, et peame ostma 10 erinevat fondi, selle asemel et osta üks, on natuke tarbetu kulu, sest see ei anna niipalju juurde, aga see ei ole ka nüüd nii suur kulu, et see midagi tegemast takistaks.
-Saan aru, et soovite luua konkurentsitult madalaimate kuludega pensionifonde. Tulevikku ennustada ei saa, aga siiski, kuidas te prognoosite tootlusi, kas konkurente lööte või mitte?
Mina arvan, et tootlusi saavad kõik turul olijad täpselt samast kaevust. Mida üks keskmine fond saab? Ta saab maailma keskmise aktsiaturu või võlakirjaturu tootlust. Pikaajaline tootluse määr (hinnangud on erinevad) on aktsiaturgudel viis kuni seitse protsenti aastas. See on kaev, kust saavad kõik.
Mis nüüd keskmise fondi jaoks edasi juhtub – kui palju sellest läheb investorile, kui palju fondivalitsejale, aga ka muudele vahemeestele. Kui mingi fond pöörab portfelli aasta jooksul korra ringi – ostab ja müüb ägedalt, siis läheb jälle midagi kaotsi – teenustasu siit, komisjontasu sealt, tekivad ostu ja müügi hinnavahed jne. Mida vähem fondivalitseja ära võtab, seda parem keskmise investori jaoks on.
-Mis saab edasi, milline on ajagraafik?
Praegu käib töö liikmetega. Käime seminaridel rääkimas ja kuulamas. Alustasime ka protsessi litsentsitaotluse vormistamiseks. Kohtumine finantsinspektsiooniga on tehtud, teame nõudeid ja tuleb hakata dokumente kokku kirjutama.
-Millal plaanite dokumendid finantsinspektsiooni viia?
Sel päeval, kui meil on kolm miljonit arve peal.
-Seda küll, aga millal te olete plaaninud?
Meie plaanidest see ei sõltu. Me võime teha kõiksugu plaane, aga seda otsustavad ühinejad.
-Eesmärgi olete ju seadnud?
Muidugi. Tahame suvekuid kasutada ära selleks, et kirjutada, koguda liikmeid, et suve lõpuks oleksime võimelised dokumendid esitama.
FAKTIKAST
Tulundusühistu Tuleva
Asutatud 2. mail 2016
Asutajaliikmeid: 22
Nõukogu: Indrek Kasela, Indrek Neivelt, Kristo Käärmann, Sandor Liive jt (15 liiget)
Juhatus: Annika Uudelepp, Daniel Vaarik, Priit Lepasepp, Tõnu Pekk
Allikas: Äriregister, Tuleva