/nginx/o/2016/06/01/5457743t1hb740.jpg)
Mobiiltelefonid jõudsid Eestisse 25 aasta eest. Kunagisest luksuskaubast on tänapäeval saanud igapäevane tarbeese. Ka paariminutiline kõne ei lähe enam maksma tervet kuupalka. Postimehe tarbijaportaal ootab kuni 21. juunini oma lugejate meenutusi ja pilte nende esimesest mobiiltelefonist.
«Soetasin esimese mobiili 1992 ühelt soomlaselt, kes Eestimaal äri ajas. See sai vahetatud Saksamaalt toodud Ford Sierra vastu,» kirjutas Kevin Kask. Tema sõnul töötas mobiil hästi NMT 450 võrgus ja oli sisuliselt esimene (1985 esmane väljalase) kompaktne autos ja käe otsas kasutatav mobiiltelefon. «Kaalus kõigest viis kilo, mälupesasid oli 51. Vahelduva eduga sai autos kasutatud, kuni aastani 1995 kui ostsin tulitera Ericcson GH 388,» meenutas Kask. Mobira Talkman MD50NA on senini pööningul, kuna müüa polnud enam mõtet. GSM tuli 1995, et jääda.
/nginx/o/2016/06/01/5457661t1hd986.jpg)
«Esimene mobiiltelefon Dancall Logic teenis mind alates 1994 kuni NMT võrgu sulgemiseni,» kirjutas Mart Jallai. Välimuselt tolle aja kohta omapärase välimusega - meenutab lauatelefoni.
Küljepeal on sang kandmiseks ja rihmaaasad õlarihma kinnitamiseks. Väljundvõimsus 15W ja hea tundlikkusega raadiokanal tagasid side ka kohtades, kus teised tolle aja mudelid ei töötanud. Sel oli on ka üks eriline kasutusfunktsioon - automaatvastaja. «Hinda mäletan - maksis 13 800 krooni,» kirjutas mees.
Ükskord oli selle headest leviomadustest perele ka asendamatu abi. «Taevaskoja metsades seenelkäiku lõpetades suutsin õhtul hilja auto roolihoovastiku vastu kändu sõites ära lõhkuda. Pole just lõbus situatsioon väikeste lastega pimenevas metsas,» meenutas mees. Õnneks oli mobiil levis ja sai sõber perele järgi kutsutud, juht ise jäi välja kutsutud puksiiriabi ootama. «Teine seik oli natuke valusam: näpp sattus kogemata kõne ajal antenni ja telefoni korpuse vahele... Villi ei tulnud, aga näpu luu valutas veel umbes nädalal aega,» kirjutas Jallai.
/nginx/o/2016/06/01/5457659t1h3fc3.jpg)
Teisel pildil on autoraadio ja GSM telefoni kombinatsioon. «See on Blaupunkt Amsterdam TCM 127, mille sain koos Saksamaalt ostetud autoga,» kirjutas mees. Ta kasutas seda autot ja telefoni viimati mõned aastad tagasi. Telefonil sai kasutada kahes režiimis, kas toruga rääkides või käed vabas režiimis. Elisa pakkus paralleelkaardi teenust s.t. niikaua kui autoraadio oli välja lülitatud, saabusid kõned taskutelefoni ja sisselülitatud autoraadio korral autotelefoni.
/nginx/o/2016/05/20/5412515t1h239a.jpg)
«Huvitav on vaadata, kuidas telefonid alguses järjest väiksemaks läksid (alumine rida) ja siis mingi hetk jälle kasvama hakkasid (ülemine rida),» kirjutas Nokiatele truuks jäänud Henri Ormus.
Anne Ivaski esimene mobiil oli 1999. aastal ostetud Nokia 5110. «Mäletan kui 90ndate alguses ärimehed käisid ringi suur kohvrisuurune mobiil näpus. Tookord tundus imelik, et seda kobakat autosse ei jäetud, vaid restorani ärilõunale minnes kaasa veeti,» meenutas naine.
/nginx/o/2016/05/20/5412545t1h0dc7.jpg)
90ndate alguses oli telefon hinnalt kallis ja ka kõne hind kallis. «Arvasin, et hinna tõttu ei ole mobiili võimalik endale kunagi osta. Õnneks oli ja on see ost igati taskukohane,» rõõmustas naine.
Fred Kimmel
Esimene mobiiltelefon tekkis meie peresse 1996. aasta jaanuaris. Kahest sel ajal toimivast võrgust sai valitud Radiolinja «Eurotelefon 256» peamiselt veidi soodsama hinna tõttu.
Telefoni mudel oli tollal saadaolevast kahest või kolmest võimalusest soodsaim, Nokia 2010, millesse käis sisse täismõõduline pangakaardi mõõtu SIM. Hinnaks oli Radiolinja esinduspoes aparaadil koos 60 krooni maksva randmepaelaga 6035 krooni, lisaks tuli koheselt liitumisel tasuda 2425 krooni, millest 300 pluss km oli paketiga liitumistasu, ülejäänu jäi kõnede ettemaksuks. Et kõnehinnad olid päris soolased, kulus ettemaks ära ilma igasuguse roominguta vähem kui kuuga.
Aparaat oli Radiolinja Vilmsi tn poes ette valmistatud, aku laetud ning peale ostu läks kõigest paarkümmend minutit, kui keskjaamas olid juba vajalikud sätted ära tehtud ning võiski värskelt muretsetud mobiiltelefoni linnas helistamiseks kasutada.
/nginx/o/2016/05/25/5431991t1h190d.jpg)
Mõni nädal hiljem sai 60 krooni eest eraldi avada SMS-ide saatmise võimalus «Eurotekst». Siis aga selgus, et sõnumit sai saata ainult Radiolinja Eesti ja Soome numbritele, mitte aga EMT numbritele, mida oli sel hetkel Eestis enamus. See probleem siiski umbes poole aasta pärast lahenes.
Leviala oli sel ajal Tallinnas küllaltki auklik. Jutukski ei tulnud, et telefon, vaatamata pikale väljatõmmatavale antennile, oleks näiteks vanalinna keldrikorrusel töötanud. Kesklinnas asuvas büroohoones oli leviauk liftis, äärelinnas aga tuli sageli levi jaoks aknale lähemale astuda ka esimesest-teisest korrusest kõrgemal. Seevastu maal, kui veidi kõrgemale kohale ronida, toimis telefon väljatõmmatud antenniga ka seal, kus levikaardi järgi oli lähim levi paarkümmend kilomeetrit eemal.