/nginx/o/2016/05/20/5412389t1h37b5.jpg)
Tavaline autopesulas käik lõppes ühele pealinna autoomanikule masendava tõdemusega, firma kinnitusel on nende süüdistamine alusetu.
Autoomanik süüdistab pesulat sõiduki rikkumises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast auto pesemist otsustasin selle üle vaadata ja mind ootas ebameeldiv üllatus – kogu auto oli kriime täis. Enamik neist olid väiksed, aga mõned üsna sügavad,» rääkis venekeelse Postimehe poole pöördunud Denis, kes pesi oma autot 1. mail Tallinnas Sõle tänaval asuvas NB Autopesulas.
Mehe sõnul on ta ka varem samas pesulas käinud, kuid seni pole probleeme olnud. «Seekord kasutasin vahendeid täpselt nõuete järgi, esmalt eelpesu, seejärel panin spetsiaalse harjaga vahtu. Harja kasutades eeldasin, et seda hooldatakse regulaarselt, et see ei kahjustaks autot,» rääkis mees. Kui auto oli 10 minutit pärast pesu ära kuivanud, siis leidis ta värskeid kriime. «Ei ole mingit kahtlust, et need tekkisid pärast viimast pesu,» kinnitas mees.
/nginx/o/2016/05/20/5412385t1h8dcb.jpg)
Mehe sõnul on kriimud näiteks parempoolsel uksel, mis värviti nelja nädala eest üle. Mehe sõnul oli kõrvalasuva pesulaboksi harjad märksa paremas seisukorras. Denis võttis kohe ühendust pesula Facebooki lehel oleval numbril. «Suhtlesin Sofia P.-ga, kes lükkas kohe kõik minu pretensioonid tagasi, soovitas pöörduda kohtusse. Põhiargument oli, et tegu on käsipesulaga ja seetõttu ei ole pesulaomanikul mingit vastutust,» meenutas mees oma vestlust.
Ka olevat naine seadnud kahtluse alla, kas mees kasutas pesulat õigesti. Naine olevat ka väitnud, et auto oli juba enne kahjustatud. Pärast pikki läbirääkimisi teemal, kas oleks võimalik valvekaamera salvestusi üle vaadata, rääkida tunnistajatega, tegi firma esindaja ettepaneku auto koos pesula tehnikuga üle vaadata.
/nginx/o/2016/05/20/5412387t1hba14.jpg)
Mehe sõnul said tema kahtlused kinnitust, kui autot kontrollinud pesulatehnik leidis, et pesulas vastab kõik kvaliteedinõuetele ja sellised väiksed kriimustused on harjapesu puhul normaalsed. «Asjaolu, et antud hari erines märgatavalt teistest ja oli ilmselt rohkem kulunud, töötajaid ei huvitanud, kuigi nad möönsid, et harjad kuluvad,» rääkis Denis.
Denis nõustus sellegipoolest testiga, märkides sügavamad kriimustused ära. «Loomulikult oli kriime pärast pesu enam, kuid töötaja sõnul polnud need sügavad, vaid pindmised ja see olevatki normaalne nähtus,» rääkis mees.
Mehe hinnangul pesula lihtsalt ei soovinud probleemi lahendada ja tema ettepanek maksta kinni auto poleerimine, lükati kohe tagasi. NM Autopesula tegevjuhi Sofia P. sõnul fikseerivad valvekaamerad vaid pesulasse sisse ja välja sõitmist. «Kuna kaamerad pesulas toimuvat ei jälgi, siis ei õnnestu ka fikseerida kliendi tegevust seal. Tegu on selvepesulaga, kus inimesel on õigus kasutada vahendeid auto pesemiseks. Ka on olemas juhendid tegevussoovitustega,» rääkis tegevjuht. Naise sõnul kasutab seda pesulat ööpäevas u 300 autot ja kõiki vahendeid kontrollib tootja korralikult.
«Pärast kliendi pöördumise laekumist saime temaga kokku ja tehnik kontrollis seda mitme teise masina peal. Teistel autodel neid probleeme ei olnud. Praeguseks ei ole meile laekunud ühtegi kaebust teistelt klientidelt,» ütles Sofia P. Ta lisas, et sellest lähtuvalt kahtlustab firma meest pahatahtlikkuses ja kasusaamise soovis. «Sest juhendi järgi pestes ei ole võimalik selliste kahjustuste tekkimine,» kinnitas naine.
«Probleemi ilmnemisel tuleb pöörduda kirjaliku avaldusega ettevõtte poole, kus selgitatakse probleemi olemust ja esitatakse ka nõue,» ütles tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski. Ta selgitas, et tarbijal on õigus tulenevalt võlaõigusseadusest parandamisele. Kui see ei ole võimalik, siis nõuda uue teenuse osutamist või makstud raha tagastamist. «Kui osutub tõeks, et tegemist on teenuse osutaja poolse probleemi tekkimisega, tuleb hüvitada ka tekkinud kahju,» kinnitas Turetski.