SEB kahtleb majanduspoliitika jätkusuutlikkuses

SEB Eesti puhaskasum vähenes reservide suurendamise tõttu 87,4 miljoni euro tasemele. Foto: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Paljude riikide majandusi iselomustab kõrge säästmiskalduvus ja nõrk investeerimisvalmidus, mis mõjub kasvule pärssivalt, leiab SEB oma värskes Põhjamaade majandusprognoosis.

Tänase majanduspoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus on küsitav. Pärast kümnendeid kestnud finantsturu ja majanduse dereguleerimist ei ole turumajandus poliitilistest otsustest kunagi nii palju sõltunud. Finantsturul varjavad hinnasignaale keskpankade ostetavad tohutud väärtpaberikogused, mis kergitavad varade hindu vaatamata loiule majanduskasvule, teatas pank. 

Keskpankadel on suurenenud mõju krediidipakkumisele, mis tähendab ilmseid riske ressursside ebaotstarbekama jaotuse seisukohast. Kui rahapoliitika on tekitanud ka majanduslikku ebavõrdsust, siis praegu näeme, kuidas negatiivsed intressimäärad omandavad vastupidise poliitilise mõõtme: neid tõlgendatakse varjatud omandimaksuna, eriti riikides, kus traditsiooniliselt on raha suuremas mahus intressi kandvatele kontodele kogutud.

Keskpankade ja poliitiliste süsteemide vahelised piirid on muutumas üha voolavamaks, mis tekitab ka küsimusi seoses keskpankade sõltumatusega.

Hoolimata keskpankade jõulistest sammudest, ei ole soovitud inflatsiooni endiselt saavutatud. Paljudes riikides on intressimäärad jõudnud tasemele, kust nende edasine langetamine hakkab ohustama finantsstabiilsust. Majanduskasvu kiirendamiseks peaks laienema eelarvepoliitika roll, kuid selle tõenäosust vähendab varasemalt kuhjunud võlakoormus, mis ei luba valitsustel kulutusi suurendada.

Varasemate majandusteoreetiliste seoste paikapidavuses paneb kahtlema madal palgakasv riikides, kus kitsad olud tööturul peaks nii palgad kui inflatsiooni kiiremini kasvama panema. Edasist deflatsiooniriski vähendab nafta hinna taastumine. Ennustame, et Brenti toornafta hind nihkub 2016–2017 pisut kõrgemale, umbes 45–50 dollari juurde barrelist.

Lääne-Euroopa viimased majandustulemused on olnud suhteliselt stabiilsed. 2016. aasta alguses saavutas euroala sama SKP taseme mis enne 2008. aastal toimunud Lehman Brothersi krahhi. Euroala SKP kasv peaks 2016. aastal saavutama 1,7 protsenti ja jõudma 2017. aastal 1,8 protsendini.

Kuid euroala on tasakaalustamata kasvuga rahaliit ja seda varitsevad olulised poliitilised probleemid. Saksamaad tabab kasvav kriitika Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), USAlt ja teistelt euroala riikidelt tema 290 miljardi suuruse iga-aastase jooksevkonto ülejäägi (8 protsenti SKPst) ja ülemäära ettevaatliku majanduspoliitika eest.

Populism võtab võimust üha enamates riikides, põhjustades pingeid ühise ELi projekti seisukohast. Kuigi meie hinnangul otsustab Suurbritannia jääda rahvahääletusel ELi, toob ainuüksi refrendumi toimumine kaasa muutused EL arengusuundades. Jätkuvaks proovikiviks on Euroopa jaoks põgenikekriisiga toimetulek.

Meile olulistel riikidel läheb erinevalt

Eesti peamiste kaubanduspartnerite käekäik jääb lähiaastatel eriilmeliseks. Prognoosi kohaselt kasvab Rootsi majandus 2016. aastal 4% - pea sama palju kui eelmisel, kuid aeglustub 2017. aastal 2,8 protsendini.

Soome majandus on madalpunkti ületanud, kuid seda ootab ees pikk tee ülesmäge. Eksport paraneb mõneti, samas kui majapidamistele avaldab survet kõrge tööpuudus ja avaliku sektori jätkuvad kasinusmeetmed.

Läti ja Leedu majandused kasvavad lähiaastatel sarnases tempos. 2016. aastaks ennustame Lätis 2,7 protsendist ja Leedus 2,8 protsendist SKP kasvu. Seda toetab tugevnevad tööturud ja selle najal suurenev eratarbimine.

Eesti majanduskasv jääb teistest Balti riikidest mõnevõrra aeglasemaks. Erinevalt Lätist ja Leedust on Eesti jõudnud praktiliselt täistööhõiveni, mistõttu on kasvuvõimalused ahtamad ja eeldavad tootlikkuse märkimisväärset suurenemist. Võrreldes 2015. aastaga peaks SKP kasv kiirenema, jõudes 2016. aastal 2,0 protsendi ja 2017. aastal 2,4 protsendini.

Pärast kaks aastat kestnud deflatsiooni taastub selle aasta teises pooles hinnakasv, mis kärbib majapidamiste tarbimisvõimalusi, kuid võimaldab ettevõtetel paremini toime tulla suurenevate tööjõukuludega. Kõrgema elatustaseme saavutamist piirab aina enam pikaajaliste kasvuallikate puudus.