/nginx/o/2016/05/20/5411127t1h65ed.jpg)
SEB privaatpangaduse strateeg Peeter Koppel leidis nädala keskel toimunud Euroopa Liidu majandust puudutaval arutelul, et langusseis Euroopa majanduses jätkub veel pikka aega, samas kui Ameerika majandus on majanduskriisi järgse olukorraga paremini kohanenud.
«Kui me vaatame arenenud maailma tervikuna - Jaapanit, Euroopa Liitu ja Ameerika Ühendriike -, siis see kasv on selgelt verevaene, selgelt aneemiline,» rääkis SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel möödunud kolmapäeval Tallinnas toimunud Euroopa raha- ja majandusliidu tuleviku teemalisel arutelul.
Sellel on tema sõnul kolm põhjust: rahvastiku vananemine, riikide suur võlakoormus ning madal tootlikkus. «Mitte ükski neist ei lähe lihtsalt ära, ei ole kiiresti lahendatav, ei sõltu lühikeses perspektiivis tõsistest poliitilistest tegevustest,» nentis Koppel. Pikemas perspektiivis aga hakkab kasvu puudumine mõjutama ka raharinglemise kiirust ja majandusaktiivsust.
«Põhimõtteliselt tähendab see seda, et potis, kus vesi peaks keema, pole tuld all - tarbijad lükkavad ostuotsuseid edasi, ettevõtted lükkavad investeerimisotsuseid edasi,» kirjeldas privaatpanganduse strateeg, kelle sõnul muutub see probleem. «Kui ei ole kasvu ja inflatsiooni, muutub võlakoorem üha tõsisemaks probleemiks,» selgitas ta.
Euroopa Liidu tasandilt tõi ta näitena välja Kreeka, kus tegelikult ei ole olukord paremaks läinud, vaid võlakoorem on järjest kasvanud. «Ei eksisteeri sellist võimalust, et erineva tootlikkusega majandused on rahaliidus, ilma et ei toimuks fiskaalset ülekannet,» märkis Koppel. Seetõttu tulebki mängu kompenseerimise mehhanism, mis ELis on täna tema sõnul täielikult keskpanga käes.
:format(webp)/nginx/o/2016/05/20/5411131t1h4d54.jpg)
«Ehk siis - need kolm probleemi, mis on: keskpank sisuliselt tegeleb nende kolme probleemi kompenseerimisega läbi madalate intresside, negatiivsete intresside ja rahatrüki,» kirjeldas Koppel. Ilma selleta oleks nii mõnigi riik Euroopas maksesuutmatu. «Ei ole lihtsamat või kergemat teed maksesuutmatusse, kui laenata raha 4 protsendiga ja üritada seda refinantseerida 9 protsendiga,» nentis SEB analüütik.
Kuigi pärast 2009. aasta majanduskriisi oli Ameerika Euroopaga sarnases olukorras, on Ühendriigid suutnud tänaseks lõpetada rahatrüki ja riik kaalub nüüd tõsiselt ka intressimäärade tõstmist. «Tänaseks ei ole see realiseerinud. Räägitakse, et võib-olla teises poolaastas,» ütles Koppel. Ka on tema sõnul oluline vahe ka nn Ameerika ja Euroopa unistustel, mis selgitavad ka majanduskeskkondade erisuunalist arengut.
«Mis on Ameerika unistus? See on see, et kui ma olen ajalehepoiss, hakkan ettevõtjaks, saan rikkaks ja kui ma teen midagi kasulikku, siis rikas olemine ei ole eriline kuritegu. Mis on Euroopa unistus? Lähen õpin koolis tükk aega ja lähen Brüsselisse tööle. Kummal on suurem tulevik?» küsis Koppel.
Kuigi Ameerika unistus on tema sõnul korralikult viimases majanduskriisis räsida saanud, on see siiski veel elus. «Euroopa unistus ei ole aga selline, mis looks maksustatud väärtust. Nagu ma ütlesin, keskpank peab seda kõike kompenseerima ja mõtleb selleks välja üha uusi meetodeid, mistõttu madalad intressid võivad Euroopas püsida veel väga kaua,» nentis majandusanalüütik.