Ida-Virumaa juhid kobavad üürielamuid hinnates pimeduses

Foto: Pm

Kuigi Ida-Virumaa on ainuke kolmest katsepiirkonnast, kuhu majandusministeeriumi kinnitusel hakatakse järgmisel aastal plaanima esimesi riiklike üürimajasid, tundub, et seni ei ole keegi küsinud, mida arvavad sellest ideest kohalikud omavalitsusjuhid.

«Me oleme seda teemat korra puudutanud. Meie jaoks on kogu see riiklike üürikorterite ehitus segane – turu ta solgib nagunii ära, see on päevselge,» ütles Jõhvi vallavanem Aivar Surva (RE).

Ka on talle arusaamatu riiklike üürielamutega kaasas käiv põhjendus, nagu oleks algatus mõeldud ettevõtluse suurendamiseks ja inimeste jaoks, kes piirkonda tööle tulevad. «Kui on korralikud töökohad, siis suudavad inimesed ise endale hankida kas üürikorteri või päris oma elamise,» nentis Surva.

Jõhvi vallajuhtide hinnangul on märksa suurem probleem see, mis saab sellest elamufondist, mis on 50–60 aastat tagasi ehitatud ja kus elavad valdavas osas pensionärid, kes ei ole suutelised seda ise ära korrastama.

«Miks siin appi ei tulda? Miks peab uusi ehitama ja kellele? Kui me räägime tööjõust, siis oleks ennekõike töökohti vaja,» tõi Jõhvi vallavanem esile peamise probleemi, mis nende piirkonna ettevõtjate ees seisab.