Paarkümmend aastat tagasi sai eestlastest üleöö mobiilirahvas, sest Tele2 eelkäija Q GSM hakkas müüma imeodavaid mobiile. Tegu polnud mitte geniaalse turundusnipiga, vaid tõsise tööõnnetusega, mis oleks firmale võinud kalliks maksma minna.
«Tööõnnetus» tegi eestlastest üleöö mobiilirahva (3)
«Mobiiltelefonid olid toona kallid, polnud tänapäeval nii iseenesestmõistetavaid allahindlusi ega paketiga sidumisi, telefonimüügi edetabelis ei olnud ühtegi operaatorit, vaid sõltumatud müüjad nagu Telmar ja Levi & Kuto,» meenutas toona Q GSMis töötanud Peep Põldsamm.
Tolleaegsete Motorola mobiiltelefonide iseloomustamisel ei hoia Põldsamm värve kokku. «Need olid disainilt inetud, mustad kobakad, tõeline õudusfilm ja me oskasime neid üheksa või kümne miljoni krooni eest tellida,» rääkis Põldsamm. Paar nädalat pärast suurostu tuli aga Motorola turule uute, tõeliselt ilusate mudelitega, millele tegi ka suure üleriigilise reklaamikampaania.
«Meil oli ladu mingit õudset jama täis ja siis ei jäänud muud üle, kui saata lepingu sõlmija Siberisse, kuhu Tele2 oli saanud uue litsentsi, või mõelda midagi muud välja,» rääkis Põldsamm. Sundolukorras tuldi mõttele hakata telefone müüma ühe krooni eest, sidudes ostja tähtajalise liitumislepinguga.
«Kui mina hommikul tööle tulin, siis ma ei saanud eesuksest sisse, sest inimesed magasid magamiskottidega ukse taga. Tuli minna tagaukse kaudu,» meenutas Põldsamm 1997. aastat. Põldsammi sõnul tuli «tööõnnetuse» päästmiseks välja mõeldud kampaania selline edu asjaosalistele suure üllatusena.
«See ei olnud kabinetivaikuses tavalises olukorras välja mõeldud asi, see oli sundkäik, kuigi pärast turundus- ja müügiosakond tagus endale vastu rinda, kui kõvad müügimehed nad olid,» kinnitas ta. «Kokkuvõttes tuleb au anda neile, kes selle peale tulid,» lisas Põldsamm. Ülikiiresti müüdi maha tuhandeid telefone, Q GSMi kliendibaas kasvas ligi kolmandiku võrra ning firma sai laiemalt tuntuks.