Riigikohus võttis Liviko kartellileppe süüasjas otsustamiseks lisaaega

Liviko juht Janek Kalvi Foto: Sander Ilvest / Postimees

Algselt pidi riigikohus langetama otsuse 20. maiks, kuid neljapäevase määrusega võttis kolleegium lisaaega ja teeb lahendi hiljemalt 20. juunil.

Süüasja viis riigikohtusse riigiprokurör Laura Feldmanis, kes esitas määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtu jaanuaris tehtud otsusele, mis vabastas Liviko kartellileppe süüasja osalised väidetava süüteo aegumise tõttu kriminaalsüüst.

Peale jaanuaris tehtud Tallinna ringkonnakohtu otsust ütles Feldmanis BNS-ile, et küsimus taandub sisuliselt sellele, kas Harju maakohtu poolt süüdistatavate kohtu alla andmine oli korrektne või mitte. "Prokurörina aktsepteerin ringkonnakohtu kohtulahendit, kuid leian siiski, et kohtu alla andmisel ei rikkunud maakohus olulisel määral kriminaalmenetlusõigust," ütles Feldmanis toona.

Mitme suure jaemüügiketi ning viinatootja Liviko kartellileppe süüasja osalised pääsesid Tallinna ringkonnakohtu 20. jaanuari otsusega süüasjast, kuna teise astme kohtu hinnangul olid süüalused vääralt kohtu alla antud ning praeguseks on väidetavad süüteod aegunud.

Ringkonnakohus leidis, et Harju maakohtu mullu 29. aprillil tehtud otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja kriminaalmenetlus seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega lõpetada. Seaduse järgi tuleb kohtul esmalt otsustada süüdistusakti tagastamise küsimus ning alles süüdistusakti mittetagastamise otsuse järgselt on kohtul võimalik süüdistatavad kohtu alla anda. Vastupidine kohtu tegevusjärjekord ei saa olla loogiline ega mõeldav.

Maakohus andis kõik süüdistatavad 11. juunil 2014 kohtu alla enne kõikide kaitseaktide saamist, samuti enne kõikidele kaitsjatele kaitseaktide täiendamiseks antud tähtaja ehk 2014. aasta 11. augusti möödumist ja enne süüdistusakti prokuratuurile tagastamise küsimuse otsustamist, milline tegevus on vastuolus seadusega. Andes ülalkirjeldatud viisil süüdistatavad kohtu alla, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise.

Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on kohtueelses menetluses tuvastatud, et 2009. aasta juunis ja juulis sõlmis Liviko koos samasse kontserni kuuluva AS-iga Selver konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja määras koos konkureerivate ettevõtetega Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket AS ja AS Helter-R kindlaks 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitristes pudelites madalama hinnaklassi viinade hinnatingimused.

Sellise tegevusega rikuti konkurentsiseadust, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine.