/nginx/o/2016/05/11/5366501t1h1bca.jpg)
Uberi, Taxify ja teiste vahendatav kokkuleppevedude teenus jääb väljapoole Eestis kehtivaid seadusi vähemalt sügiseni.
Uber jääb väljapoole Eesti seadusi vähemalt sügiseni (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus on kokkuleppevedusid seadustavad ühistranspordiseaduse muudatused läbinud hetkel esimese lugemise ning eelnõule järgnes seejärel väga suur kogus muudatusettepanekuid ja arvamusi. Kui esilagu lootsid eelnõu algatajad jõuda seaduse jõustumiseni jaanipäevaks, siis nüüd enam nii optimistlikud ei olda.
«Hetkel on ilmselt realistlik, et teise lugemise läbime enne jaanipäeva, mille järel on plaanis ka teavitada Euroopa Komisjoni, ning seaduse vastuvõtmine jääb paraku sügisese istungjärgu algusesse,» ütles Postimehele eelnõu eestvedajaks olev riigikogu liige Kalle Palling.
Ühistranspordiseaduses toodud nõuete täitmist ja tegevuslubade olemasolu inimeste veol jälgivad politsei ja omavalitsused.
Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul on kokkuleppevedude sisust lähtuvalt täna tegemist kas juhuvedudega või taksoveoga, mille osutamiseks on vajalik omada tegevusluba.
Kokkuleppeveod on kahtlematult tasu eest inimeste vedamine ning sellise tegevuse puhul pole Eestil õigus tegevusloa nõuet kaotada – sellise loa olemasolu kohustus vedajatele kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt kõikjal Euroopa Liidus.
Lihtsam on lugu taksovedudega – nende puhul on tegevuslubade väljastamine pandud hetkel omavalitsuste ülesandeks ja neilt saab seda nõuet ka ära võtta.