Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ligi: IRLi pensioniplaan on kõigi rahanduslike tõdede eiramine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Peeter Langovits.

Reformierakonda kuuluva rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on koalitsioonipartneri Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nädalavahetusel avalikustatud plaan seadustada ema- ja lesepension kõigi rahanduslike tõdede eiramine.

«Ma arvan, et tegu on sooviga naeruvääristada Eesti rahanduspoliitikat ja ümbermaailmareisil olevat senist esimeest [Mart Laari], kes on lubanud eelarvetasakaalu põhiseadusesse. Mingit võimalust üleplatsi pensionilisasid maksta järgmisel aastal ei ole. Tegelikult peaks siis võtma lastetutelt inimestelt ära pensioni, et eelistada neid, kellel on lapsed. Kaheldamatult on lastetud vanaduses õnnetumad ja abitumad, nii et mingil juhul ei ole nende pensionivajadus väiksem, pigem suurem. Emapensioni kehtestamine tähendaks raha ümberjagamist lastetutelt inimestelt lapsevanematele,» ütles Ligi BNSile.

Ta märkis, et emadele ja isadele toetuste maksmisel ei saa vahet teha, kuna selline vahe tegemine on juba vanemahüvitisega ära proovitud, mis selgitas välja, et see ei ole kohane.

«Pensionitõus on asi, kus tuleb vaadata prognoose ja võimalusi, mitte niisama klähvida enne valimisi. Ma ei tea, kas IRLi ettepanekute põhjus on selles, et Laar on ära. Ma kardan, et mitte ja põhimõtteliselt on ta teadlik, mida ta erakond teeb enne valimisi. Mis eelarve põhiseaduslikust tasakaalust me siin räägime? Nagu mitte midagi ei oleks õpitud, see on täiesti uskumatu,» lausus Ligi.

Rahandusminister märkis, et kuigi majandusprognoosid paranevad, on riigieelarve 2012. ja 2013. aastal veel defitsiidis. Ta lisas, et hiljuti sai pensionireform tehtud ja väga rumal oleks hakata seda kohe lõhkuma. Ta meenutas, et riik taastas sellel aastal maksed pensioni teise sambasse, järgmisel aastal tuleb teise sambasse maksta topelt ja 2014. aastal juba kolmekordselt.

«Kui IRL räägib, et neil on midagi esimesse sambasse võtta, on see ennekuulmatu. Kelle arvelt see tuleb? Nende arvelt, kellel pole lapsi. Nad räägivad mingitest imeskeemidest pensioni esimese sambaga. See, mis seal erakonnas toimub, on pöörane. Kas nad üldse võtavad riigivalitsemist tõsiselt? On teada, et me elame alates 2008. aastast võlgu ja kulutame reserve. Nüüd tuleb keegi, kes ütleb, et kõik on olemas, anname minna. Ma ei kujuta ette, milleni võib laskuda,» lausus Ligi.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) avalikustas nädalavahetusel oma sotsiaalprogrammi järgmise riigikogu koosseisu ajaks, mis näeb muu hulgas ette ema- ja lesepensioni kehtestamise.

IRL toetab riikliku vanaduspensioni pensionikindlustuse aastakoefitsentide arvestuse muutmist selliselt, et vähemasti pooled Eesti töötegijatest saaksid pensionikindlustuse aastakoefitsendiks ühe.

2012. aastast on kavas sisse seada riigieelarvest makstava riikliku toetusena vähemalt kolme pensionistaaži täisaastaga võrdse pensionilisa vanaduspensioni ikka jõudnud emadele. Nõnda peaks kahe lapse ema saama praegust keskmist vanaduspensioni arvestades pensionile minnes ühe kuu pensioni lisaks ehk kolmeteistkümnenda pensioni.

IRL kavandab ka lesepensioni, mis kompenseeriks üksikuks jäänud abielupaari liikme täiendavaid kulutusi toimetulekuks. Lesepensionit tasutaks riikliku pensionikindlustuse vahenditest ning selle maksumus oleks kindel protsendiosa lahkunud abielupaari liikme pensioni staažiosast.

IRL lubab ka nende hinnangul põhjendamatult kõrgete riigieelarvest makstavate eripensionite süsteemi ümberkorraldamist ning peab vajalikuks kehtestada õigusvastaselt represseeritute represseerimise eest saadud pensionistaaži aastate mahaarvamise nende igakuisest maksustatavast tulust.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu liige Urmas Reinsalu ütles BNSile, et erakonnal on kalkulatsioonid sotsiaalprogrammi läbiviimiseks tehtud ning näiteks kulu emapensionile oleks aastas 19 miljonit eurot.

Tagasi üles