/nginx/o/2015/10/30/4647145t1h65d4.jpg)
Riik säästab uute parvlaevadega 60 miljonit eurot ning lõpptulemuse üle on kõikidel põhjust rõõmu tunda, leiab endine ettevõtlusminister, praegune riigikogu liige Urve Palo oma Facebooki-lehel.
Palo parvlaevatehingust: meil on põhjust rõõmu tunda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uute parvlaevade hankimise ülesande 120 miljoni eest andis tõepoolest omal ajal minister Juhan Parts, kuid Tallinna Sadam ignoreeris üldkoosoleku sellekohast soovi. Ajal, mil mina minister olin, andis Vabariigi Valitsus Tallinna Sadamale korralduse osaleda parvlaevateenuse hankes eesmärgiga tekitada selle olulise ja kuluka teenuse osutamisel aus konkurents,» meenutas Palo.
Milliste parvlaevadega ja millise hinna eest on majanduslikult põhjendatud seda teenust osutada, jäi Tallinna Sadama otsustada. «Me teame täna, et ettevõtte pakkumus opereerimisteenusele oli konkurendi omast 10 aasta peale umbes 60 miljonit eurot soodsam ning see tõestab ilmekalt, et tekkinud konkurents aitas Eesti riigil hoida kokku väga suure summa raha.»
Palo sõnul on see, kas üks ettevõtte soetab parvlaevad parimatel võimalikel tingimustel, äriettevõtte juhatuse pädevus ning juhatuse tööd kontrollib omakorda nõukogu.
«Me teame täna, et juhatus on oma tööd teinud ebarahuldavalt ja ka seda, et nõukogu ei ole suutnud seda avastada ning kahjulikke leppeid ära hoida,» tõdes endine minister. Parim, mida saab teha sellisel juhul omanik, on vallandada nõukogu ja määrata uued ning kompetentsemad liikmed. «Samas kuritahtlikkuse eest ei ole me kunagi lõpuni kaitstud, kuulugu vara riigile või eraomanikule,» arutles ta.
Palo oleks ministrina kindlasti väga tahtnud olla nõukogu vahendusel kursis parvlaevade ostuga, kuid antud juhul ei olnud see kahjuks võimalik ühel väga lihtsal põhjusel - selleks, et tagada nii oma sisult kui vormilt erapooletu parvlaevaeenuse hanke läbi viimine ministeeriumi poolt. Just seetõttu pidi ta enda meenutusel antud küsimuses hoidma Tallinna Sadama kui ühe konkursil osalejaga sel perioodil tavapärasest rohkem distantsi.
«Kindlasti on ülimagusa lepingu kaotanud osapool suutnud luua kehva teenust pakkudes inimestes ebamugavustunde. Mina olen veendunud, et riik valis parima pakkumise, hoidis kokku üüratu summa raha ning lõpptulemuse üle on meil kõigil põhjust rõõmu tunda. Selle hinnangu saame lõplikult anda aga järgmise aasta tipphooajal,» leidis ta.