/nginx/o/2016/05/18/5401813t1h8115.jpg)
Kuigi seekordsed Komisjoni riigipõhised soovitused on muutunud konkreetsemaks, sisaldavad need Eesti osas juba varem esinenud soovitusi nii avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks kui majanduse tootlikkuse suurendamiseks. Uuena on sees soolise palgalõhe vähendamine.
«Sel aastal pakub Euroopa Komisjon Eestile kaht riigipõhist soovitust, mis katavad tegelikult kolme teemat,» sõnas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson täna avalikustatud Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovituste osas.
Esimene neist puudutab soolise palgalõhe vähendamist - Eestis on see Euroopa riikidest kõrgeim. Teine teema on kohalike omavalitsuste poolt pakutavate avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. «Ehk siis tegelikult seotud väga paljuski seotud kohalike omavalitsuste reformiga, mis on hoogsalt käima lükatud,» rääkis Höövelson.
Kolmanda teemana soovitab Euroopa Komisjon Eestil majanduse tootlikkust suurendada, rõhuasetusega investeeringutele innovatsiooni. «Komisjon soovitab suurendada investeeringuid teadus-arendustegevusse ja samuti ka parandada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd, et teaduses saavutatu jõuaks reaalmajandusse ja Eesti majandus pakuks targemaid tooteid ja teenuseid,» selgitas Höövelson.
Soovitusi vähem, aga konkreetsemad
Võrreldes möödunud aastaga on riigipõhiste soovituste arv vähenenud ja need on muutunud konkreetsemaks. «Eelmisel aastal oli kolm soovitust, sellel aastal oli kaks,» rääkis nõunik. Ka oli mullu soovituste elemente rohkem. «Ehk sel aastal on nad rohkem fokuseeritud kõige olulisematele teemadele,» märkis Höövelson.
Avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse punkt oli ka mullu Eestile tehtud soovitustes sees. Höövelsoni sõnul on see oluline just Eesti viimase aasta kahe suure reformi - kohalike omavalitsuste ja tööhõivereformi valguses. «Komisjon seda algatust [KOV reform - toim] igati toetab, aga rõhuasetus on seejuures just teenuste kättesaadavusel, kuna avalike teenuste regulatsioon, nagu ta täna on, on oluliseks toetuseks tööturu toimimisel,» rääkis ta.
Sellega viitab Höövelson sellele, et reformi kaudu peaks tööturule tulema ka lisatööjõudu ehk ka tänaseid töövõimetuspensioni saajaid. «Ka selle sihtgrupi puhul on kohalikel omavalitsustel suur roll - et valmistada neid ette tööturule sisenemiseks, tähendas majandusnõunik.
Vähe tööd soolise palgalõhega pole täpne
Kuigi Komisjoni seekordsetes soovitustes on eraldi välja toodud ka soolise palgalõhe vähendamine, on see riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Henry Kattago sõnul tingitud sellest, et Komisjon veebruarikuise riigiraporti avaldamise ajaks ei olnud veel valminud heaolu arengukava 2017-2023. Selles on plaanitud ka konkreetsed meetmed palgalõhe probleemiga tegelemiseks.
«Eesti on alates Euroopa Poolaasta [European Semester - toim] protsessi käivitamisest võtnud Euroopa Komisjoni soovitusi ning nende täitmist väga tõsiselt,» lisas Kattago. Tema sõnul hindas Komisjon üldiselt oma veebruaris esitatud riigiraportiga Eesti edusamme seniste riigipõhiste soovituste osas väga heaks.
Selles, et juba teist aastat on Euroopa Komisjoni soovitustes sees nii kohalike omavalitsuste avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning investeeringud innovatsioonile, ei ole Kattago sõnul midagi ebatavalist. Nagu ka ei ole see tingimata märk sellest, nagu ei oleks riik seniajani mitte midagi nende soovituste järgimiseks ette võtnud.
«Komisjon teeb soovitusi probleemide kohta, mille lahendamine on olemuselt pikaajaline proovikivi - tinglikult nn struktuurne probleem. Kui liikmesriik on välja pakkunud meetmed probleemide lahendamiseks ning Euroopa Komisjon on neid meetmeid riigiraportis aktsepteerinud, siis riigipõhised soovitused toetavad siseriiklike reformide elluviimist,» selgitas Kattago.
Rõhk esmatähtsatel reformidel
Euroopa Komisjon 2016. aasta riigipõhised soovitused sisaldavad iga liikmesriigi jaoks majanduspoliitika suuniseid järgmiseks 12 kuni 18 kuuks. Neis keskendutakse esmatähtsatele reformidele, mis tuleks läbi viia, et tugevdada liikmesriikide majanduse taastumist.
«Tänane majanduspakett paneb suurt rõhku struktuurireformidele, mis on vajalikud ELi majanduse taastumiseks, majanduskasvu takistavate tegurite kõrvaldamiseks ja tööhõive suurendamiseks,» ütles euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. Olukorras, kus Euroopa majanduse mõningast elavnemist toetanud välised tegurid on kadumas, on sisemised tegurid omandamas üha suuremat tähtsust.
Seepärast keskenduvad täna esitatud soovitused komisjoni kolmele prioriteetsele valdkonnale. Investeeringuid on võrreldes kriisieelse ajaga endiselt vähe, ent olukord on paranemas; sellele aitab kaasa ka Euroopa investeerimiskava. ELi liikmesriikide majanduse elavnemise hoogustamiseks ja pikaajalise kasvupotentsiaali suurendamiseks on vaja kiiremini saavutada edu struktuurireformide valdkonnas. Kõik liikmesriigid peavad hakkama järgima vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja tagama, et riigieelarve ülesehitus soodustab majanduskasvu.
ELi ministrid peaksid arutama riigipõhiseid soovitusi enne kui riigipead ja valitsusjuhid need kinnitavad. Seejärel asuvad liikmesriigid neid soovitusi oma 2016.–2017. aasta majandus- ja eelarvepoliitika kaudu ellu viima.