/nginx/o/2016/05/09/5359707t1h2f55.jpg)
Viimastel aastatel on teadusuuringud glüfosaadipõhiste herbitsiidide kahjuliku toime seadnud kahtluse alla. ÜRO uus ohutusuuring leiab, et populaarne umbrohutõrjevahend ei pruugi sugugi tekitada vähki.
ÜRO eksperdid: kurikuulus putukamürk ei pruugi tekitada vähki (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Glüfosaadipõhised herbitsiidide, nagu Monsanto Roundup, uuringud on viimastel aastatel tõstatanud teemaks glüfosaadi ohtlikkuse tervisele. Viimane ohutusele keskenduv ÜRO uuring lükkab aga vähi tekitamise kahtluse ümber, kirjutab Reuters.
Glüfosaat on nii maailmas kui ka Eestis üks enim kasutatavaid herbitsiite. See on odavaim umbrohutõrjevahend.
ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni ning WHO ekspertide sõnul pruugi glüfosaadiga kokku puutunud taimede söömine tekitada vähki.
Ka kahe teise pestitsiidi – malatiooni ja diasiooni – mõju uurides leiti, et on nende seos vähitekitamisega on vähetõenäoline.
«Arvestades seda, et väikeste dooside puhul puudub kantserogeenne toime inimestele, jõuti koosolekul järeldusele, et on ebatõenäoline, et glüfosaat inimese toidus kujutab endast ohtu,» sõnas komitee raport.
Samuti oli raportis kirjas, et glüfosaat ei ole tavalisel harilikul kokkupuutel genotoksiline.
Uuring leidis, et mitte midagi ei juhtu, kui inimese kehasse satub üks milligramm glüfosaati kehakilogrammi kohta.
Antud uuring aga läheb vastuollu WHO Lyonis rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri poolt 2015. aastal tehtud uuringuga, mis leidis, et glüfosaat võib tekitada inimestele vähki.
Seitse kuud pärast rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri poolt korraldatud uuringut leidis Euroopa toiduohutusameti poolt korraldatud uuring, et glüfosaat ei ole inimestele ohtlik.
Esimese uuringu glüfosaadi mõju kohta inimesele tegi aga 1986. aastal USA Keskkonnakaitse agentuur, mis leidis, et glüfosaati sisaldaval herbitsiidil on väike toksiline mõju inimesele.
Eri uuringute erinevad leiud on pannud kihama nii keskkonnakaitsjate, poliitikute kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja teadlaste ringkonnad.
Sel nädalal hääletab Euroopa Nõukogu, kas keelata taimekaitses domineeriva herbitsiidi - glüsofaadi - kasutamine kasutamine Euroopa Liidu liikmesmaades või lubada seda ka edaspidi.