VKG ja Kiviõli Keemiatööstus on taotlenud Sonda põlevkivikaevanduses kokku 5243 hektari suurust mäeeraldist, milles põlevkivi aktiivne tarbevaru on kokku 152,7 miljonit tonni. Kaevaloa taotluse osas algatas keskkonnaministeerium keskkonnamõjude hindamise juba 2013. aastaks, kirjutasid ettevõtted keskkonnaminister Marko Pomerantsile, vahendab BNS.
«Vaatamata asjaolule, et keskkonnamõjude hindamine on kestnud juba ligikaudu kolm aastat, sai arendajale teatavaks alles käesoleva aasta mais asjaolu, et antud alale on plaanitud olulisel määral täiendavaid lendorava püsielupaikasid. Arendaja on arvamusel, et antud juhul on tegemist ka hea haldusmenetluse tava rikkumisega, kus menetleja peab informeerima taotlejat teda puudutavatest täiendavatest asjaoludest,» seisab kirjas.
Nimelt kantakse ettevõtete sõnul püsielupaikade moodustamisel maha ligikaudu 16,3 miljonit tonni põlevkivivaru, mis muudab juba niigi raskesti tasuval kaevandusalal paiknevad varud veelgi väiksemaks. "See omakorda suurendab kogu kaevanduse tasuvusperioodi veelgi ja muudab selle isegi standardse lahenduse puhul küsitavaks," kirjutasid VKG ja Kiviõli Keemiatööstus.
"Arvestades sellega, et keskmiselt kulub ühe tonni põlevkiviõli tootmiseks ligikaudu kaheksa tonni põlevkivi, jääb planeeritavate piirangute tõttu tootmata ligikaudu 2,04 miljonit tonni põlevkiviõli. Kui arvestada asjaolu, et riigile laekub tonni toodetud põlevkiviõli pealt riigitulu ainuüksi keskkonnamaksude ja tööjõumaksude pealt ligikaudu 55 eurot, siis jääb antud otsusega riigieelarvesse laekumata ligikaudu 112,2 miljonit eurot," märkisid ettevõtted.
Samuti ei ole plaanitaval kaevandustegevusel ettevõtete hinnangul tegelikku keskkonnaohtu ega ei piiraks kaevandamine oluliselt ka lendoravate elutegevust. "Lähtudes /…/ lendoravaeksperdi Uudo Timmi ütlustest ei oma kõik kaardil kujutatud planeeritavad alad ka potentsiaalset väärtust lendorava püsielupaigana, vaid kannavad pigem liikumiskoridori eesmärki," seisab kirjas.