Panipaigast varastatakse rattaid rohkem kui avalikust rattaparklast

Foto: Bike-ID

Bike-ID jalgrattaregistri statistika järgi varastatakse enim üsna tavalisi, soodsahinnalisi rattaid. Kõige sagedamini varastatakse rattaid just trepikodadest või tänavalt ja seetõttu on rattaparklates rattaid turvalisem hoida.

Kui keskmine registreeritud ratas maksab 640 eurot, siis varguste ohvriks on langenud keskmiselt 440-eurosed kaherattalised. Kalleimad andmebaasiga liitunud jalgrattad on kuni 7500-eurosed, kuid ühtegi sellist superratast tänavu varastatud ei ole.

«Vähem silmatorkavaid, lihtsaid rattaid on vargal kergem maha müüa,» kommenteeris Bike-ID rattaekspert Marden Muuk. Ta lisas, et need viiakse sageli müüki teise linna, kus nad leiavad 100–150 euro eest uue omaniku.

Muuk soovitab kasutatud ratast ostes sõiduvahendi tausta kontrollida, sest esiteks ei soovi ju keegi varaste tegevust toetada ning teiseks võib varastatud rattaga sõites sattuda päris piinlikku olukorda. Bike-ID registris saab raami- või turvakleebise numbri järgi kontrollida, ega ratas ole varastatuks märgitud. Samuti tuleks ostu sooritamisel alati paluda näha rattadokumente.

Bike-ID andebaasi kohaselt varastatakse palju rattaid just trepikodadest ja panipaikadest, mida kinnitavad ka justiitsministeeriumi ohvri- ja kriminaalpoliitika uuringud. Rattaomanik võib mõelda, et taolises kohas on ratas varaste silma alt ära, kuid varastele meeldibki toimetada just segamatult.

«Positiivsena torkavad silma jalgrattaparklad – sealt on võetud vaid 15 protsenti varastatud ratastest,» kommenteeris Muuk üldsusele üllatavana kõlavat soovitust hoida ratast lukustatuna parklas. «Rattaparklad on tavaliselt käidavates kohtades ja sageli ka valvekaamera vaateväljas, olles sellistena varastele ebamugavaks tegutsemispaigaks,» märkis Muuk.

Bike-ID on Eesti idufirma, mis pakub tasuta jalgrattaregistrit ning nutiäpi kaudu ostetavat kindlustuskatet jalgratastele.