/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2010/05/14/367683t1h5a52.jpg)
Kui vaadata Eesti tööstuse ja ekspordi viimaste kvartalite kasvutemposid, siis võiks kõneleda pigem isegi buumist kui majanduskriisist, arvab majandusanalüütik Hardo Pajula.
Pajula: Eestis võiks pigem kõnelda buumist kui kriisist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Majanduskriis ei ole täpselt defineeritud mõiste,» tõdes Pajula. «Üldtunnustatud on küll majandussurutise (recession) määratlus, mis loetakse toimunuks, kui SKT on kaks kvartalit järjest kukkunud.»
«Majandussurutise eeltoodud definitsiooni järgi jõudis Eesti sinna 2008. aasta teises kvartalis,» märkis ta.
«Kriis on mõistagi kangemat kraadi majandussurutis, aga kus selle piir täpselt läheb, seda ei ole minu teada keegi kuskil täpselt kirja pannud,» lausus Pajula. « Keegi ütles kunagi, et surutis on siis, kui su naaber kaotab töö ja kriis siis, kui sa ise kaotad töö. Selles vahettegemises tundub midagi olema; eelkõige vast see, et majanduskriis on isiklik nähtus.»
«Et Eestis on SKT kasvanud juba viimased neli kvartalit, siis mingist surutisest ega ammugi kriisist sõna otses mõttes enam muidugi rääkida ei saa,» kinnitas Pajula. «Kui me vaatame tööstuse ja ekspordi viimaste kvartalite kasvutemposid, siis võiks kõneleda pigem isegi buumist. Ma saan aru, et viimast mõtet on väga paljudele raske veenvalt esitada, aga siin on küsimus pigem selles, et viimase tagasilöögi järelmõjud jäävad meiega tõenäoliselt veel üsna pikaks ajaks ja et kriisieelne õitseng oli ikkagi midagi väga erakordset, mille peatsele kordumisele ma mingil juhul väga suuri panuseid ei teeks.»
«Ka Euroopas on majandussurutis laias laastus selle sõna tehnilises tähenduses ammu lõppenud, aga ka seal jäävad järelmõjud veel pikaks ajaks kestma ja võivad piisavalt suure tõenäosusega teiseneda majanduskriisi teiseks faasiks,» sõnas Pajula.
«Mulle isiklikult tundub, et praegu on ikkagi tegemist mingi vaheajaga ja uus vaatus algab Lõuna-Euroopa riigieelarvetest ja levib sealt Põhja-Euroopa pangandusse,» märkis ta. « See on paraku küllaltki tõsiselt võetav stsenaarium.»