/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/05/17/5396767t1h5da3.jpg)
Prantsuse president François Hollande välistas teisipäeval loobumise tööturureformidest, mis on vallandanud riigis ulatuslikud protestid ja toonud kaasa usaldushääletuse valitsusele.
Prantsuse president ei loobu tööturureformidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei anna järele, sest liiga palju eelmisi valitsusi on seda varem teinud,» ütles Hollande usutluses raadiojaamale Europe 1. Riigipea sõnul on reformid vajalikud. «Ma eelistan, et inimesed mäletaksid mind reforme teinud presidendina, mitte mitte midagi teinud riigipeana,» rääkis Hollande.
Reform, mis lihtsustab tööandjatel inimeste palkamist ja vallandamist, on alates märtsist kaasa toonud vahel vägivaldseks muutunud meeleavalduste laine. Hollande lubas karmimaid meetmeid isikute vastu, kes imbuvad tööturureformide vastaste meeleavaldajate sekka, et võidelda märulipolitseinikega.
«Seda ei aktsepteerita,» ütles president, lubades rohkemaid vahistamisi ja keeldu teiste eest protestimisele. Tema sõnul on vägivallaga seoses vahistatud üle 1000 inimese ja viga saanud 350 politseinikku. Reformi peetakse Hollande'i viimaseks suureks seadustepaketiks enne järgmise aasta presidendivalimisi.
Valitsuse sõnul muudab reform Prantsusmaa jäiga tööturu paindlikumaks ja vähendab kümneprotsendist tööpuudust. Prantsuse sotsialistlik valitsus otsustas eelmisel nädalal suruda seadustepaketi läbi ilma parlamendi heakskiiduta, kasutades põhiseaduse paragrahvi, mille poole on president oma ametiajal vaid korra pöördunud.
Valitsuse otsus parlamendist mööda minna tõi kaasa opositsiooni katse seda umbusaldada. Valitsus võitis neljapäeval parlamendis usaldushääletuse. Järgmisena läheb seadus arutamisele senatisse. Hollande'i sõnul võetakse seadus vastu, sest «seda on arutatud, selles on kokku lepitud ja seda on muudetud».
President kaitses vähem kui aasta enne presidendivalimisi oma seisukohta, et Prantsusmaal «läheb paremini». «Kui ma seda fraasi kasutasin, ei tahtnud ma öelda, et kõik läheb paremuse poole. Aga Prantsusmaa jaoks on asjad liikumas paremuse poole. See ei ole kampaanialoosung, vaid reaalsus,» ütles Hollande.
Mitme ametiühingu ja tudengite sõnul ei tee reform piisavalt tööpuuduse vähendamiseks Prantsusmaal, mis ulatub 10 protsendini kõigi tööealiste ning 25 protsendini noorte seas.
Hollande, kelle toetus on Teise maailmasõja järgsete Prantsuse presidentide seas üks madalamaid, on lubanud otsustada aasta lõpus, kas kandideerib aprillis teiseks ametiajaks või mitte.