Riigile kuuluv Eesti suurim võrguettevõtja Elektrilevi kaalub tõsiselt asuda elektrivõrkude rajamise ja haldamise kõrval vedama klientideni ka ülikiireid ühendusi võimaldavaid internetikaableid.
Elektrilevi plaanib sisenemist internetiturule (1)
«Elektrilevi kompetents ja tugevus on suures mahus varade haldamine ja elektrivõrkudele lisaks ka sidekaablite haldamine oleks kõigile kasutajatele kokkuvõttes soodsam,» tunnistas Postimehele ettevõtte esindaja Kaarel Kutti.
Elektrilevi pole veel otsustanud, milline äristsenaarium täpsemalt valida – kas jääda vaid plaanitava internetitaristu haldajaks või asuda läbi selle ka internetioperaatori teenuseid pakkuma. Mõlema teenuse pakkumine pole ju Eesti Energia kontsernile tundmatu – läbi Televõrgu ASi müüdi Kõu kaubamärgi all internetti kuni aastani 2012.
«Täna on liiga vara valida stsenaariumite vahel, kuid põhimõttelt oleks lairiba puhul mõistlik sarnaselt elektrituru toimimisega, kus elektrivõrk ja müüjad on eraldi, piirduda taristu omamise, ehitamise ja korrashoiuga,» ütles Kutti.
Side- ja internetiteenuse pakkujad saaksid võrku kasutada sel juhul juba Elektrileviga kokku lepitud tingimustel.
Kaarel Kutti märkis, et Elektrileviga on interneti levitamise nn viimase miili lahenduste osas maapiirkondades konsulteeritud. «Vajalike kokkulepete saavutamisel võiks Elektrilevi olla viimane lüli kiire interneti ja lõpptarbija vahelises ahelas,» tõdes Kutti. Praktilise poole pealt vajab see tema sõnul aga veel väga põhjalikku eeltööd.
«Tänased lähtepunktid on, et kiire interneti viimisel lõpptarbijani on turutõrge ja kõige reaalsem oleks tõrge lahendada koostöös Elektrileviga, sest meil on kasutada juba olemasolev taristu ja kogemused suuremahuliste võrkude haldamisest,» lisas Elektrilevi esindaja.
Vaadates tänaste telekomiettevõtete tegutsemist turul on üsna selge, et kiire interneti viimine hajaasustusse ei ole ise äratasuv teenus. Samamoodi ei too ka suur osa hajaasustuse elektrivõrgust tagasi sellesse tehtud investeeringuid.
Seetõttu paistab, et riigi tasandil oleks kõikvõimalike kommunikatsioonivõrgustike koos rajamine vägagi loomulik samm.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul elab koguni 30 protsenti Eesti majapidamistest piirkondades, kus fikseeritud kaabliga internetiühenduse kättesaadavusega on raskusi. Konkurentsi kiirete internetiühenduste pakkumiseks neis piirkondades üldjuhul ei ole.
«Kuigi äriline tasuvus võib isegi olemas olla, on see sideettevõtjate jaoks ajaliselt liiga pikk ning riskid tarbijate vähesuse ja investeeringute suuruse tõttu ei innusta neid kiiret internetti võimaldavaid sidevõrke välja arendama,» tõdes ta hiljuti riigikogus teemat käsitledes.
Paraku on Eesti üks riikidest, kes pole tähtaegselt vastu võtnud sellist ühisrajamaist puudutavat Euroopa direktiivi. Eesti valitsusse peaks sellist võrkude koosrajamist võimaldava ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu jõudma 19. mail.
«Näiteks kui gaasivõrgu või tee-ehitaja hakkab tulevikus ehitama oma võrku, siis on tal kohustus suhelda ja teha koostööd telekomi võrgu rajamiseks,» selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka eelnõu eesmärki.
Just turutõrkepiirkondadesse kiire interneti viimine on aastast 2009 rajatava EstWin interneti põhivõrgu loomise ainueesmärgiks. Paraku on seni selle põhjal asutud klientidele pakkuma vaid jagatud võimsusega mobiilset internetti. Põhjuseks püsiühenduste rajamise liigne kulukus.
Eesti interneti baasvõrgu lõplikus mahus valmimiseks aastal 2020 on planeeritud investeerida üle 80 miljoni euro, millest veidi alla 70 miljonit on Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Hetkeseisuga on riik baasvõrku investeerinud 35 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.
Seniste kogemuste põhjal moodustab internetiühenduse projekteerimine, notariaalsed toimingud ja muu asjaajamine ligi 40 protsenti ehitusmaksumusest, teine 40 protsenti maksumusest tuleneb kaabli paigaldamise ehitustöödest.
Interneti baasvõrku rajava sihtasutuse ELASA eksjuhi Olav Harjo sõnul on lairiba ehituskulusid võimalik vähendada kuni viis korda, kui kasutada juba ära olemasolevat taristut, selle asemel, et ehitada kõike topelt.
«Maailmas on laialt levinud praktika riputada valguskaablit elektripostide külge nendes kohtades, kus elekter jõuab niikuinii majja õhukaabliga. Ei ole mingit ratsionaalset põhjendust, miks peaks valguskaabli post ja elektripost seisma eraldi,» tõdes ta.