Mitu Venemaa valitsuse ametnikku on öelnud, et riik kaalub tulu- ja käibemaksu tõstmist, kuid maksumuudatused viiakse ellu alles pärast 2018. aastat, mil toimuvad presidendivalimised, vahendas The Wall Street Journal.
Rahahädas Venemaa kaalub maksude tõstmist
Iga maksutõus on Venemaal väga tundlik teema, sest sealsete elanike reaalsissetulekud kahanesid möödunud aastal 9,5 protsenti ning alla vaesuspiiri elavate inimeste arvu kasv on tänavu ilmselt kiireim alates 1998. aastast, ennustas Maailmapank. Toona oli teatavasti Venemaa majanduskriisis, mille tõttu devalveeriti ka rubla.
«Praegu käivad arutlused selle üle, kuidas mitte näida mõõdutundetu ning mitte lüüa inimesi liiga tugevasti,» ütles üks ametnik.
Kuna Venemaa eelarve on olnud defitsiidis juba aastaid, on olukord läinud hullemaks, sest pärast Krimmi annekteerimist alustatud sanktsioone on riigil keeruline saada laenu rahvusvahelistelt turgudelt. Venemaa president Vladimir Putin on juba kaua eelistanud laenata välismaalt minimaalselt ja toetanud ideed viia eelarvedefitsiit nulli.
Valitsus on eelarveaukude täitmiseks hakanud kasutama reserve, ametnikud on aga eravestlustes rääkinud, et sellest ei piisa enamaks kui mõneks aastaks.
Üks valitsusametnik lausus, et kaalutakse progressiivse tulumaksu kehtestamist jõukamatele inimestele. Praegu on Venemaal 13-protsendiline proportsionaalne tulumaks. Teine ametnik rääkis, et võimalikuks variandiks on proportsionaalse tulumaksu säilitamine, aga maksumäära tõstmine 20 protsendile.
Mõlema ametniku sõnul kaalutakse ka käibemaksu tõstmist ning seda, et maksumuudatused lükatakse presidendivalimiste järgsele perioodi.
Seni on Venemaa naftatulude kahanemisest tingitud puudujäägi katta riiklikust reservfondist, aga selle maht on kahanenud 44,9 miljardi dollarini võrrelduna 90 miljardi dollariga kaks aastat tagasi.
Venemaal on veel teine reservfond mahuga 73,9 miljardit dollarit, aga seda kasutatakse pensionide maksmiseks ja pikaajaliste infrastruktuuriprojektide rahastamiseks, mitte aga eelarves.