/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2009/07/03/201418t1h3e57.jpg)
Konjunktuuriinstituudi juhtiv teadur Leev Kuum ütles, et majanduskriisi lõpu tähiseid on erinevaid, kuid tema meelest on masu Eestis põhimõtteliselt läbi.
Leev Kuumi arvates on majanduskriis läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin ei ole ühest vastust,» vastas Kuum küsimusele, ka majanduskriis on Eestis lõppenud. «Arvan, et neid lõpu tähiseid võib olla erinevaid.»
«Esimene võib olla see, et põhi on läbitud, mis toimus Eestis juba aasta tagasi,» selgitas Kuum. «Teine kriteerium oleks see, kui saavutatakse põhiliste indikaatorite osas selline tase, mis oli buumi eel ehk aastal 2006.»
«Muidugi maksimalistid võivad öelda, et kui jõuame buumi tasemele, [siis alles on masu läbi], » kirjeldas Kuum kolmandat majanduskriisi lõpu tähist. «Aga see tase oli Eestis saavutatud laenurahaga, võõra rahaga,» lisas ta.
Kriisi lõpul on seega kolm taset, märkis Kuum. «Esimesest tasemest oleme kindlalt üle. Teise ehk buumieelse taseme saavutasime suures plaanis napilt 2010. aasta lõpus.»
«Mina isiklikult pean esimest ja teist tase väga oluliseks, » lausus Kuum. «Kolmas tase on maksimalistidele. Arvan, et me ei peagi seda saavutama.»
«Kuna esimene ja teine tase on mõlemad saavutatud, siis põhimõtteliselt annaksin jaatava vastuse,» võttis ta kokku oma seisukoha teemal, kas majanduskriis on Eestis läbi.
Masu alguseks Eestis loeb Kuum 2008. aasta teist poolt, kui pankrotistus Lehman Brothers ning maailmas algas finantskriis. «Ikkagi see tekitas Eestile lõpliku põntsu,» tõdes ta.
Maailmamajanduses sai kriis Kuumi sõnul veel kiiremini läbi kui Eestis. «Selles pole kahtlust,» kinnitas ta. «Tänavu oodatakse juba maailmamajanduse kasvu 4,8 protsenti.»
Ohtu, et Eesti majandus lähiajal uuesti langusesse pöördub, ei pea Kuum suureks. Teistkordse languseni võiks tema sõnul viia erakordselt negatiivsete asjaolude kokkusattumine, mille tõttu Eesti eksport järsult väheneb.