Rehviliit sulgeb ajutiselt kõik kogumispunktid

Foto: Alar Truu / Õhtuleht

Eesti suurim rehvide taaskasutusorganisatsioon Eesti Rehviliit lõpetab ajutiselt kasutatud rehvide vastuvõtu kõigis kogumispunktides üle Eesti. Seni on liit taaskasutanud 6000-7000 tonni vanu rehve aastas.

Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul saabus kevadise rehvivahetushooajaga kätte see piir, kus pole enam võimalik rehvide taaskasutusega senisel viisil tegeleda. «Senise taaskasutustasu tariifi juures, mis on 55-75 eurot rehvitonni kohta, ei ole võimalik rehve jätkusuutlikult taaskasutada. Tegelikud taaskasutuslahendused vajaks minimaalset hinnataset 150 eurot tonn,» rääkis Kuurme.

Rehvid24 müügiportaali juhi Marek Mooruse sõnul ohustaks hinnatõus rehviettevõtete konkurentsivõimet. «Kui hinda tõstaksid vaid osad rehvide maaletoojad, siis saaks nende positsioon turul oluliselt kahjustatud. Hinnatõus on küll taaskasutustasu tõstmise korral vältimatu, ent reaalsuses võimalik vaid siis kui sarnane taaskasutustasu kehtiks kõigile turul tegutsevatele ettevõtetele, kaasa arvatud senisele sektorile, kes taaskasutustasu üldse ei maksa,» lisas Moorus.

Hinnatõusu pooldavad Kuurme sõnul nii Eesti Rehviliit, organisatsiooniga liitunud maaletoojad kui ka riigivõimu esindajad. «Hinnatõusu ainsaks takistuseks on ebaterve konkurentsiolukord Rehviringlusega. Arusaadavalt on rehvide taaskasutamine kordades kallim, kui lihtsalt hunnikusse kuhjamine,» lausus Kuurme. Ta lisas, et sellise olukorra tagajärjeks on näiteks Tartus Raadil kõrguvad rehvimäed.

Tänasest ei tööta enam Rehviliidu logistiline keskus Maardus, kuna seal senise jäätmekäitluspartneriga jätkamine oleks eeldanud olulist taaskasutustariifi tõusu seoses muutunud maailmaturu olukorraga, mida konkurentsisituatsioon Eestis ei võimaldanud. «Leidsime logistilisele keskusele uue alternatiivse asukoha, ent keskkonnaamet keeldus uuele kogumisplatsile kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu jäätmeluba väljastamast,» selgitas Kuurme. Ta ütles, et kahe nädala jooksul esitatakse vaidlustus ja ühtlasi loodetakse, et keskkonnaamet siiski väljastab loa. «See on Rehviliidu töö taastamise eelduseks. Juhul kui amet otsust ei muuda, peame leidma uue kogumiskoha, mis võtaks aga kahtlemata oma aja,» kommenteeris Kuurme. 

Rehviliit on eelnevalt teinud omapoolseid ettepanekuid seadusandluse muutmiseks ning veebruaris viis liit taaskasutussüsteemi puudustele tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi hoovile viis tonni kasutatud rehve. «Keskkonnainspektsioon hakkas seejärel küll vanu probleeme lahendama, kuid tulevikku suunatud lahendust pole suudetud veel välja töötada. Kujunenud olukorras on riigi jõuline sekkumine muutunud vältimatuks,» lisas Rehviliidu juht.

Eestis on kaks taaskasutusorganisatsiooni, millest üks kogub ja reaalselt taaskasutab vanu rehve, teine ainult kogub. Kohalikud omavalitsused ja eraisikud saavad jätkuvalt rehve ära anda Rehviringluse kogumispunktides.