/nginx/o/2013/09/06/2328569t1h31fa.jpg)
Täna Hiinaga allkirjastatud toiduohutuse protokoll on oluline samm, ent reaalse ekspordi käivitamiseks Hiina on ettevõtetel vaja lahendada veel mitmed tehnilised küsimused. Ekspordi tegelikku algust on väga keeruline prognoosida, kuid see võib juhtuda alles järgmisel aastal.
«Aus on tunnistada, et uute turgude avamine meie toodetele on küll väga oluline, kuid otsustav piimahinna muutus põllumajandustootjatele saab tulla vaid üldisest turuolukorra paranemisest. Olukord piimaturul on täna keeruline üle maailma, mistõttu on piimatoodete hinnad eksportturgudel üldiselt äärmiselt madalal tasemel,“»selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus pressiteates.
Selleks, et suudaksime kolmandatesse riikidesse müüa sellises koguses piimatooteid, mis hakkaks kajastuma ka Eesti piimatootjate sissetulekutes, tuleb jätkata tööd teiste Aasia riikidega administratiivsete takistuste kõrvaldamiseks toiduainete ekspordil, lisas Sõrmus.
«Arvestades tänast kriitilist olukorda piimakarjakasvatuses, peame lisaks eksportturgudele tõsist tähelepanu pöörama ka loomakasvatuse potentsiaali hoidmisele. Kui kaotame liiga suure osa loomakasvatusest, siis on meil ka eksportturgudele tulevikus vähem asja,» rõhutas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.
Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus täna Hiina järelevalveasutuse AQSIQ aseministri Mei Kebaoga, kellega allkirjastati toiduohutuse protokoll Eesti piimatoodete lubamiseks Hiina turule.
2015. aastal moodustas Eesti piimatoodete eksport väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse viis protsenti piimatoodete koguekspordist.