/nginx/o/2016/05/16/5392227t1h7629.jpg)
Kulla hind on aasta algusest tõusnud viiendiku võrra, mis teeb sellest enim kallinenud metalliks sel aastal.
Bloomberg: 2016. aasta suur kullapalavik kogub tuure
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel nädalatel on kasvanud märgatavalt huvi börsil kaubeldavate kullafondide vastu.
Börsil kaubeldavate füüsilise kulla fondide väärismetalli positsioonid on kasvanud 1822,3 tonnini, mis on suurim alates 2013. aasta detsembrist, edastab Bloomberg. Alles jaanuaris oli börsil kaubeldavate fondide (ETF) kullapositsioonid seitsme aasta madalaimal tasemel.
Kuld on olnud enim kallinenud metall sel aastal ning ühe riskifondi juhi Paul Singeri arvates võib kollasse väärismetalli hinnaralli olla alles oma alguses. Investeerimisfirma IG Asia strateegi Bernrd Aw sõnul on kuld muutunud populaarseks investorite nõudluse struktuursetes muutustes.
„Esiteks, negatiivsete intressimäärade tingimused ja rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamine on kahandanud sobivaid valikuid ning teinud kulla hoidmise odavamaks,“ kirjutas Aw täna investoritele. „Teiseks, kestvad hirmud valuutade devalveerimise suhtes ning potentsiaalne volatiilsuse kasv on suurendanud nõudlust turvaliste sadamate järele,“ lisas ta.
Kulla hind kerkis 2. maiks 1303,82 dollarini unts, mis on 21 protsenti kallim kui aastavahetusel. Täna keskpäeval oli väärismetalli hind 1281,50 dollarit unts.
Lisaks ETF-dele on kulla ostjateks ka mõned keskpangad, eriti Hiina, Venemaa ja Kasahstan. Maailma kullanõukogu hinnangul ostavad keskpangal sel aastal 400-600 tonni võrrelduna 566,3 tonniga 2015. aastal.