/nginx/o/2010/10/02/442867t1hc882.jpg)
Läinud aasta teisest poolest on tarbijahinna indeks kasvanud kiirenevas tempos. Juulis oli hinnatõus aastatagusega võrreldes 2,9 protsenti, detsembris 5,7 protsenti. Hinnatõus annab ise endale hoogu juurde. Loomulikult kajastub kütuse ja energia hinna tõus rahas, mida küsitakse teiste kaupade eest, kuna neid tuleb transportida, jahutada, soojendada, töödelda.
Tarbijahinna indeksiga on seotud ka paljud avalike teenuste hinnad. Hinnatõus kajastub näiteks Tallinna Vee hindades, mis võib üldisele tarbijahindade kasvule viidates esitada soovi tariife kergitada.
Oma kulutused on tarbijahinna indeksiga sidunud haigekassa, Tallinna linn on lubanud renoveerijale koolide remondi eest tasuda üüri, mille määr on tarbijahinna indeksiga seotud.
Tavainimesel aga nii hästi läinud ei ole ning pelgalt hinnatõusuga kasvavat palgasoovi põhjendada ei saa. Kuna tööpuudus on endiselt suur, ei ole lähiajal vaatamata hinnatõusule Eestis palkade kasvu ette näha.
Teisalt ei ole olukord võib-olla nii nukker, kui mõelda selle peale, et veel aasta tagasi olid hinnad Eestis languses ning see on ka üks põhjuseid, miks hinnatõus nii suur tundub.
Toiduainete hinna tõusu üheks põhjuseks on arenevate turgude kasvanud tarbimine, oma edu eest peavad ka nemad kallilt maksma. «Venemaa ja India aastalõpu inflatsioonimäärad on jõudnud juba kaheksa protsendi kanti ning Brasiilia ja Hiina on neil oma kuue protsendiga tihedalt kandadel,» täheldas SEB ökonomist Hardo Pajula.