Keskmisest enam on erinevaid väikelaene võtnud mitte-eestlased, maapiirkondade elanikud ja alla mediaanpalga teenivad elanikud. Kokku on viimase aasta jooksul väikelaenu võtnud 13 protsenti eestimaalastest.
Iga kaheksas eestlane on võtnud viimase aasta jooksul väikelaenu
«Kui üldine laenuvõtja profiil pole viimastel aastatel väga palju muutunud, siis Virumaa ja mitte-eestlaste osakaalu suurenemine on tähelepanuväärne,» ütles TF Bank Eesti kliendisuhete juht Margit Munski ning tõi ühe võimaliku põhjusena välja seal regioonis viimasel aastal raskustesse sattunud ettevõtetes toimunud koondamised, mis on palju inimesi lühiajaliselt keerulisse olukorda pannud.
Üle kolmandiku ehk 37 protsenti neist, kes on viimase aasta jooksul väikelaenu võtnud, on mitte-eestlased, samas kui kogu valimist moodustas mitte-eestlaste osakaal veerandi ehk 26 protsenti, selgus aprillis läbi viidud laenukäitumise uuringust.
Oluliselt suurem on väikelaenu võtjate osakaal ka nende hulgas, kelle sissetulek jääb alla 650 euro. Keskmisest enam väikelaenusid võtnud ka maapiirkonnas (41 protsenti) ja Virumaal (24 protsenti) elavad inimesed. Väikelaenuna käsitleti uuringus laenu, mille suurus jääb vahemikku 500-5000 eurot.
Uuringus küsiti neilt, kes on viimase aasta jooksul väike- või tarbimislaenu võtnud, ka seda, milliste laenuandjate teenuseid nad kasutanud on. Oodatult oli kõige enam inimesi võtnud oma väikelaenu Swedbankist (31 protsenti), järgnesid Credit24 (19 protsenti), LHV Pank (14 protsenti), TF Bank (9 protsenti) ning Bondora ja Bigbank (mõlemad 7 protsenti). Ülejäänud finantsasutuste osakaalud olid juba väiksemad.
Aprillis küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus interneti teel 1006 inimest nende laenukäitumise teemadel. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes ning uuringu tellijaks oli TF Bank.