/nginx/o/2016/05/12/5373685t1hee2a.jpg)
Euroopa tööandjate liit Businesseurope ei toeta töötajate lähetamise direktiivi, mis muuhulgas seaks töötajate teise liikmesriiki lähetamisele piiranguid ja kohustaks tööandjaid töötajale maksma lähetusriigiga samal tasemel töötasu.
Euroopa tööandjate liit ei toeta töötajate lähetamise direktiivi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Komisjoni soovitud muudatused tooks uut ebakindlust Euroopa majandustegevusse. Samuti avab see järjekordsed lahkarvamused Euroopa Liidu liikmesriikide seas,» ütles Businesseurope peadirektor Markus Beyrer pressiteate vahendusel.
Kuna enam kui kolmandik Euroopa Liidu liikmesriikide parlamente on töötajate lähetamise direktiivi muudatusettepanekute suhtes näidanud niinimetatud kollast kaarti, tuleb direktiivi edasine menetlemine peatada, teatas Euroopa tööandjate ühendus Businesseurope.
Businesseurope on seisukohal, et 1996. aasta töötajate lähetamise direktiiv koos 2014. aastal täiendavalt jõustunud EL-i direktiividega pakub vajaliku raamistiku, tagamaks teenuste vaba osutamine kogu Euroopa Liidus ning samal ajal kaitstes lähetatud tööjõudu.
Eesti Tööandjate Keskliit teatas aprilli alguses, et ei toeta töötajate lähetamise direktiivi muudatuste vastuvõtmist. «Leiame, et kavandatud muudatustega pigem piiratakse, mitte ei suurendata teenuste ja tööjõu vaba liikumise põhimõtet. Puudub ka korralik mõjuanalüüs juba kehtiva direktiivi kohta, kuna selle täielik ülevõtmiskohustus on alles käesoleva aasta suvel,» kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar oma tagasisides sotsiaalministeeriumile.
«Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul kaotab Eesti direktiivi muutmisel kindlasti oma konkurentsivõimes. Olles Euroopa Liidu vanadest riikides odavama tööjõuga, toob see muudatus kaasa meie hindade kasvu ja konkurentsivõime vähenemise. Kaotavad töötajad, kelle töö järele nõudlus langeb Lääne-Euroopas märgatavalt, samuti teenuseid eksportivad ettevõtted. Eesti Vabariik peaks seisma selliste muudatuste vastu,» seisis tööandjate arvamuses.
Uue lähetatud töötajate direktiiviga soovitakse piirata lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldada lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust. Lähetatule tuleks maksta kõik sihtriigis töötamisega seotud palga osised ja kaasnevad tasud.
Liikmesriigid võivad kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepinguid vaid ettevõtjatega, mis tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused sealhulgas tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised. Lisaks tuleks lähetatud renditöötajatele kohandada sihtriigi tööõiguse reeglieid võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.
Niinimetatud kollast kaarti kasutas ka Eesti parlament. Riigikogu otsustas teisipäeval 55 poolthäälega mitte toetada lähetatud töötajate direktiivi, mis rakendumisel kohustaks lähetatud töötajatele maksma lähetusriigiga samal tasemel töötasu.
Senini on põhjendatud arvamused veel lisaks esitanud Tšehhi, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Horvaatia ja Taani. Siseriiklikud protseduurid põhjendatud arvamuse esitamiseks on veel pooleli Ungaris. Kui kõik need riigid esitavad põhjendatud arvamuse, käivitub kollase kaardi menetlus.
Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält, kokku 56 häält. Kui saadakse kokku üks kolmandik häältest ehk 19 häält, algatatakse kollase kaardi menetlus. Seda on Euroopa Liidus varem algatatud kahel korral. Kollase kaardi menetlus tähendab, et Euroopa Komisjon vaatab oma ettepaneku läbi. Komisjon võib otsustada eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta, kuid peab oma otsust põhjendama.