Kuidas vältida gaasiboileriga seotud õnnetusi?

Foto: Peeter Langovits

Viimastel kuudel toimunud traagiliste tagajärgedega gaasiboileritega seotud õnnetused on tekitanud mitmeid küsimusi.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) sõnul on sel aastal aset leidnud õnnetuste põhjuseks omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri.

Sarnaseid hrušovka tüüpi elamuid, kus on kasutusel gaasiboilerid,  on aga tuhandeid. Kuidas olla kindel, et selliseid õnnetusi uuesti ei juhtuks? Colliers International elukondliku kinnisvara juhi Maia Daljajevi sõnul on suureks probleemiks inimeste teadmatus, milliseid ohte pisikeses vannitoas asuv boiler kaasa võib tuua: «Korteri ostmisel vaadatakse tihti vaid vannitoa üldpilti ja oluline on vaid vannitoa väline ilu. Tegelikult peaks aga sellist tüüpi renoveeritud korterite puhu ostuprotsessi  kindlasti kaasama spetsialisti, kes vaatab üle kas ja kuidas on teostatud ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine.»

Eestis puudub üleüldiselt trend kasutada korteri või maja ostu puhul spetsialistide abi, kelle ülesandeks on leida üles kõik võimalikud puudused. Tihti võetakse küll kaasa n-ö ekspert ehk ehitusega mingil määral kokku puutunud tuttav või sugulane, kuid oluliste probleemide puhul võib sellest väheks jääda. «Eesti inimestel puudub veel harjumus investeerida spetsialisti, kes oskab juhtida tähelepanu olulistele ehituslikele detailidele. Targem on alati juba enne ostu kaubas veenduda ja vajaduse korral ka avastatud puudused kõrvaldada sest kogemused näitavad, et hilisemad vaidlused võivad kesta pikalt. Tellitud spetsialist peaks väljastama  ülevaatuse tulemused ja hiljem antud hinnangu eest ka vastutama. Tihti kasutavad ehitus-, tuleohutus- ja elektrispetsialistide välismaalastest ostjad. » sõnas Daljajev.

TJA kinnitusel vastutab gaasiseadmetele ja -paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest alati omanik. Kuid just vanemat tüüpi kortermajade elanikud on tihti eakamad inimesed, kes ei ole kontrolli vajalikkusest teadlikud ning ei oska seda ka korraldada.

Seetõttu võiksid ühistud võtta juhi rolli enda peale. «Kortermajades elab väga kirju seltskond ja siinkohal peaks ikka ühistu olema see, kes tagab, et maja elanike tervis ja elu kuidagi ohus ei ole. Ei piisa sellest, et kontrolli tehakse oma äranägemise järgi, vaid see peab olema ka seaduses sätestatud. Kahjuks näen ma oma töös väga palju renoveeritud ja ümberehitatud vannitubasid, millest kõik  ei pruugi  sugugi ohutud olla,» lisas ta.

Daljajev toob võrdlusena välja suitsuandurid ja pika teavitustöö: «Me kõik teame, et eluruumi peab olema paigaldatud suitsuandur. Selles vallas on teavitustööd juba pikalt tehtud ja statistika näitab, et iga aastaga läheb olukord ka järjest paremaks. Samasugune teavituskampaania tuleks teha ka gaasiboilerite teemal, kuna antud valdkonnas on väga palju teadmatust ning selle tagajärjed võivad olla väga traagilised.»