Eesti käivitab hiigelinvesteeringu start-up-ettevõtetesse

Foto: Startup Estonia

Kolm Eesti suurrahastajat on seljad kokku pannud ja plaanivad lähiaastatel investeerida kohalikesse sündivatesse ettevõtetesse enam kui 11 miljonit eurot.

Selleks on hetkel veel Arengufondi alt käivitatud riigihange, mille eesmärgiks on osta kiirenditeenuseid ning teha investeeringud kuni kahte kiirendifondi. Kiirendi teenuste ostmiseks näeb hange ette 2,8 miljonit ja investeeringuteks fondi 8,4 miljonit eurot. Loodetakse leida kaks sellist pakkujat, kelle vahel summad jagamisele lähevad.

Tegemist on ühisprojektiga Arengufondi, KredExi ja SmartCapi vahel. Kuna Startup Estonia ja SmartCap liiguvad koos Arengufondiga 1. juulist Kredexissse, siis edasi jätkub protsess juba seal.

«Investeeringuteks ette nähtud raha on Arengufond investeeringutest tagasi teenitud summad. Selle raha me investeerime kuni kahte investeermisfondi,» ütles Postimehele Arengufondi all tegutseva Startup Estonia juht Mari Vavulski.

Lisaks Arengufondi investeeringule tuleb fondijuhil endal  raha investeerida ning selle suurusjärk selgub juba läbirääkimiste käigus. Samuti peavad nad kaasama eraraha minimaalselt 1,8 miljonit eurot. Kui fond on moodustatud, siis fondivalitseja tiim hakkab igapäevaselt investeeringuid tegema.

Konkurss toimub võistleva dialoogi teel, esmaste pakkumuste esitamise tähtajaks on 8. august 2016.

Riik võtab riske maha

Milline võiks olla aga välisinvestorite huvi ja motivatsioon Eesti alustavatesse ettevõtetesse sellises suurusjärgus investeerida? Vavulski sõnul on Eesti hea mainega start-up-maa ning siit on välja kasvanud mitmeid edulugusid, mistõttu võib eeldada, et pinnas headeks start-up’ideks on soodne.

«Investoreid huvitavad head tiimid ning me eeldame, et nende põhimotivatsioon on saada häid diile. Riigi roll seejuures on riskide mahavõtmine – me investeerime 70 protsenti mahust fondi ja nemad kokku 30 protsenti. See annab suure motivatsiooni taolise skeemiga liituda,» hindas Vavulski.

Tema sõnul on Eesti soov leida fondijuhi tiime kogenud start-up-juhtide ja investorite seast – neil on lisaks kapitalile olemas ka teadmised ja oskused, mis muudavad raha targemaks.

Startup Estonia on idufirmadele mõeldud arengukeskkond, mille sõnastatud eesmärgiks toetada Eestile ja kogu maailmale väärtuslike ettevõtete sündi. «Soovime, et ettevõtlikud inimesed jõuaksid ambitsioonikate, maailmale väärtuslike ettevõtete loomise ja arendamiseni ning tooksid seeläbi pikaajalist kasu kogu Eestile,» ütles Vavulski.

Startup Compassi uuringu kohaselt on Eestis 2015. aasta lõpu seisuga 500–700 erinevas arengufaasis start-up-ettevõtet. Ühtekokku annavad Eesti idufirmad tööd ligi 2300 inimesele, kellest enam kui 80 protsenti asuvad Eestis.

Tööjõumaksudena tasusid Eesti start-up'id riigieelarvesse 2015. aastal enam kui 20 miljonit eurot. Arvestuslikult oli keskmine brutotöötasu 2015. aasta keskmisena 1605 eurot, samas kui Eesti keskmine töötasu oli samal ajal 1065 eurot.

Eesti päritolu start-up'id on aasta-aastalt kaasanud kasvavas mahus investeeringuid nii kohalikelt kui välisinvestoritelt, mis jõuab tagasi Eesti majandusse ettevõtte poolt tehtavate kohapealsete kulutuste kaudu.

Kokku on alates 2006. aastat investeeringuid kaasanud 107 start-up'i kogumahus 268 miljonit eurot. Sellest viiendik Eesti investoritelt. Kui 2013. aastal investeeriti Eesti päritolu start-up'idesse 30 miljonit eurot, siis aastal 2015 oli see juba 96 miljonit, millest vaid 10 protsenti pärines kohalikelt investoritelt.

«Mida suurem on aga välise kapitali osakaal start-up- investeeringutes, seda tõenäolisem on, et investeeringutega seatakse nõue ettevõtte ümberasumiseks. See on tihtipeale eelduseks järgmise kapitalivooru kaasamiseks,» ütles Mari Vavulski. «Kui Eesti suudab pakkuda varases toote arendamise faasis kohalikku päritolu pikka arendusraha koos targa nõuga, suureneb tõenäosus, et rohkem äriideid realiseerib oma potentsiaali Eestis.»