Lisaks täpsustab Oviir Soomani kolmandat väidet, et kui Peep Sooman räägib 6000 korteri ehitamisest kohe ja praegu Ida-Virumaale ning Lõuna-Eestisse, siis on ta asjast valesti aru saanud. «Täna räägime pilootprojektist ja umbes poolesaja korteri toetusest lähiaastatel,» räägib minister. Tema hinnangul on realistlik, et plaanitud 6000 korterit valmivad alles aastaks 2030, kui just sellises mahus on neid vaja. Oviir kordab, et selles teevad lõpliku otsuse siiski kohalikud omavalitsused.
Kui Sooman oma neljandas väites rõhus ennekõike vajadusele teha uute elamute asemel korda olemasolevad üürimajad, märgib minister, et kuigi plaan olemasolevatesse majadesse inimesi tuua on õilis, on see reaalelus keeruline. «Valdavalt on tegemist eraomandiga ja üksikute korterite kokkuostmine ei taga endiselt lahendust eluasemeteenuse probleemile. Seda lahendust on proovitud, ilmselt ka kinnisvarabürood ise,» sõnab ta.
Oviir tõdeb siinkohal, et üürikorterite mahtu arvestades kujuneks kulu sellise mudeli korral palju suuremaks nii korrastamisele, haldamisele, bürokraatiale kui ka programmi mittekuuluvate sihtgruppide ülalpidamisele.
Mis puudutab Soomani Eesti väikelinnade võrdlust Hiinaga, tähendab Oviir, et tegemist on omapärase üldistusvõimega. «Eestis ei sunnita kedagi liikuma ühest kohast teise, aga meil on palju tööjõudu, kes oleks nõus elukohta vahetama, eeldusel, et on olemas toimiv ja stabiilne üüriturg,» märgib ta.
Soomani väite kohta, et uute korterite väärtus langeks sõltuvalt piirkonnast vähemalt kaks korda pärast nende valmimist, ütleb minister, et seni, kuni ei ole otsustatud pilootprojekti täpset asukohta, on ennatlik teha järeldust, et Ida-Virumaale üürielamu rajamine ei ole väärt investeering. «Eesti jaguneb laias laastus neljaks suuremaks mõjualaks, mille keskmeks on linnad, mis on tõmbepiirkonnaks kogu tagamaale,» sõnab Oviir.
Mis aga puudutab Pindi Kinnisvara partneri väidet, nagu oleks üürikorterite programmi taga mitte erakondade, vaid ühe konkreetse ehitusfirma huvid, kes sellega kindlustab endale sissetuleku, nendib Oviir, et igaüks mõõdab teistele hinnanguid andes asju oma puuga. «Kui keegi näeb iga tegevuse taga korruptsiooni, siis küsimus on tema ärikultuuris, maailmavaates ja lastetoas,» ütleb minister.