Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ministri vastus Soomanile: kui keegi näeb iga tegevuse taga korruptsiooni, on küsimus tema enda maailmavaates (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
Ettevõtlusminister Liisa Oviir
Ettevõtlusminister Liisa Oviir Foto: Mihkel Maripuu
  • Riik ei ole öelnud, et ei hakka olemasolevaid hooneid rekonstrueerima.
  • Väide ääremaastumise paratamatuse osas ei pea paika.
  • Riik ei hakka ette ütlema, kuhu KOVid peaks üürielamuid ehitama.

Kuigi ettevõtlusminister Liisa Oviir peab Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani eilset kriitikat riiklike üürielamute osas lugupidamatuks ja vulgaarseks, soostus ta Soomani väidetele vastama, märkides muuhulgas, et üürielamute ehitamise taga korruptsiooni nägemine on märk inimese enda ärikultuurist ja lastetoast.

«Me ei ole kunagi öelnud, et riik ei hakka olemasolevaid hooneid rekonstrueerima. Kui selleks on võimalus ja kohalik omavalitsus sobiva hoone välja pakub, siis kindlasti teeme seda,» märgib Liisa Oviir selle väite kohta, kus Sooman ei pea mõttekaks täiesti uute elamute ehitamist, vaid pigem olemasolevate rekonstrueerimist. 

Oviir lisab, et talle teadaolevalt on näiteks Meremäe vallal üks sobilik maja juba leitud. «Samas on tõsi, et erastamise järgselt on avaliku sektori omandis alla nelja protsendi elamufondist ja korteritel on siiski eraomanikud. Eraomand on puutumatu, turg on killustunud ja turult kokku osta tervet maja odava hinnaga on võimatu ja seda teab ka Peep Sooman,» nendib ettevõtlusminister.

Riik ei saaks ääremaastumist nii ehk naa käed rüpes pealt vaadata

Soomani väite kohta, et nende piirkondade, kuhu praegu plaanitakse rajada nn pilootelamuid, ääremaastumine on paratamatu, märgib Oviir, et see väide ei pea paika. «Ja kui see ka paika peaks, ei saaks riik sellist tendentsi käed rüpes pealt vaatama jääda,» tähendab Oviir.

Ta selgitab, et kuigi täna on tõesti räägitud pilootprojekti läbiviimisel kahe suurema piirkonnana Ida-Virumaast ja Kagu-Eestist, siis reaalne soov, kuhu ja mida ehitada, peab tulema eelkõige omavalitsusüksustelt endilt. «Riik ei hakka ette ütlema, kuhu nad peaks ehitama või võiks uusi maju ehitada või vanu korrastada,» ütleb ettevõtlusminister. 

Lisaks täpsustab Oviir Soomani kolmandat väidet, et kui Peep Sooman räägib 6000 korteri ehitamisest kohe ja praegu Ida-Virumaale ning Lõuna-Eestisse, siis on ta asjast valesti aru saanud. «Täna räägime pilootprojektist ja umbes poolesaja korteri toetusest lähiaastatel,» räägib minister. Tema hinnangul on realistlik, et plaanitud 6000 korterit valmivad alles aastaks 2030, kui just sellises mahus on neid vaja. Oviir kordab, et selles teevad lõpliku otsuse siiski kohalikud omavalitsused.

Kui Sooman oma neljandas väites rõhus ennekõike vajadusele teha uute elamute asemel korda olemasolevad üürimajad, märgib minister, et kuigi plaan olemasolevatesse majadesse inimesi tuua on õilis, on see reaalelus keeruline. «Valdavalt on tegemist eraomandiga ja üksikute korterite kokkuostmine ei taga endiselt lahendust eluasemeteenuse probleemile. Seda lahendust on proovitud, ilmselt ka kinnisvarabürood ise,» sõnab ta.

Oviir tõdeb siinkohal, et üürikorterite mahtu arvestades kujuneks kulu sellise mudeli korral palju suuremaks nii korrastamisele, haldamisele, bürokraatiale kui ka programmi mittekuuluvate sihtgruppide ülalpidamisele.

Igaüks mõõdab oma puuga

Mis puudutab Soomani Eesti väikelinnade võrdlust Hiinaga, tähendab Oviir, et tegemist on omapärase üldistusvõimega. «Eestis ei sunnita kedagi liikuma ühest kohast teise, aga meil on palju tööjõudu, kes oleks nõus elukohta vahetama, eeldusel, et on olemas toimiv ja stabiilne üüriturg,» märgib ta.

Soomani väite kohta, et uute korterite väärtus langeks sõltuvalt piirkonnast vähemalt kaks korda pärast nende valmimist, ütleb minister, et seni, kuni ei ole otsustatud pilootprojekti täpset asukohta, on ennatlik teha järeldust, et Ida-Virumaale üürielamu rajamine ei ole väärt investeering. «Eesti jaguneb laias laastus neljaks suuremaks mõjualaks, mille keskmeks on linnad, mis on tõmbepiirkonnaks kogu tagamaale,» sõnab Oviir.

Mis aga puudutab Pindi Kinnisvara partneri väidet, nagu oleks üürikorterite programmi taga mitte erakondade, vaid ühe konkreetse ehitusfirma huvid, kes sellega kindlustab endale sissetuleku, nendib Oviir, et igaüks mõõdab teistele hinnanguid andes asju oma puuga. «Kui keegi näeb iga tegevuse taga korruptsiooni, siis küsimus on tema ärikultuuris, maailmavaates ja lastetoas,» ütleb minister. 

Loe lisaks:

Tagasi üles